; N. Liidu eestvedamisel toimiv majandusalane koostöö organisatsioon (1949). · Varssavi Pakt (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955); Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline liit. · Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. · Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt
4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine. Ühiskonna elu kõigi külgede range reguleesimine ja salapolitseilik jälgimine. Demokraatia , vabaduse ja õiguset mahasurumine. Trosksism- ta pooldas punast terrorit sõjakommunismi ja töölaagreid.Tuntud antitotalitaarne kirjanik George Orwell, kes kirjutas raamatu "Loomade farm" (Animal Farm) ja kus on allegooriana räägitud Oktoobrirevolutsioonist on Trotski karakterina kujutatud tegelast nimega "Lumepall" ja Stalin kui "Napoleon." Trotski esineb tegelaskujuna ka Orwellli raamatus "1984" Goldsteini nime all. 5. Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid
"Miks väärib kommunism hukkamõistu" Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi
............................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine
kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.
pole tal kujutatud Kristusega seost? 1978 „Keisri hull“. Müstifikatsioon. Esindab veenvalt kui tõelist dokumenti. Päeviku vorm annab võimaluse kaasa mõelda. Tekib vaatepunktide peegelsüsteem. Jakob, kes esitleb ka teiste seisukohti. Päevik annab isikliku, siira, ausa käsitluse. Tekitab distantsi Timotheusega. Jakobi enda lugu annab paralleelse eluloo, asjadest arusaamine. Romaani tähtsus seisnes eelkõige (ilmumise ajal) selles, et oli möödunud 60 aastat suurest oktoobrirevolutsioonist. Paljastas keisri negatiivsust, probleeme. Seosed kaasajaga. Kirjutab muudkui edasi. „Rakvere romaan“- käsitleb Rakvere linna kodanikke ja aadlikudünastia vahelist võitlust linnaõiguste teemal. Paralleelid Eesti iseseisvusega. Kas Eestil on õigust olla iseseisev? „Prokurör Martensi ärasõit“. Eesti soost õigusteadlane, Tsaari-Venemaal kõrges ametis. Euroopas suur roll inimõiguste seaduste väljatöötamisel. Otsis välja Eestist päris mehe, kellel on oluline roll