binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine, et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti
Ka kognitiivsed asjaolud nt tühipaljas teadmine et tegemist on raipega inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume'ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne ,,loodusseadus", nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis
Kogemistingimuse idee ütleb, et sa ei pea raipe juures olema, võid pilti ka vaadata ju (nii ei hakka oksele, aga näed ikka). Sama on päikseloojanguga, ei pea päikse peal olema, et seda kogeda nii, et surma ei saa. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. Erinevate võimalikkuste (nt loogilise ja füüsi(ka)lise) eristamine. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
mis kutsuvad inimestel füsioloogilise paratamatusega esile okserefleksi! a) Võimalikkuse liik? Ent juba D. Hume väitis, et loodusseadused ei ole loogilises mõttes paratamatud. Filosoofias ja loogikas eristatakse (vt ka Hacking 1975): loogilist võimalikkust, füüsikalist (nomoloogilist) võimalikkust. Et isikul on F-võimatu võtta X-i suhtes E-hoiak, ei tähenda, et see oleks L-võimatu. Võime kujutleda maailma, kus laibamürgid ei vallanda okserefleksi st maailma kus "füsioloogiline okseseadus" ei kehti, või kus see kehtiks teistes tingimustes. b) kogemistingimused? Epistemoloogias: asjad paistavad erinevates tingimustes erinevalt. Esteetikas: Kunstiteoste õige vaatamine (hindamine, jms) eeldab õigeid kogemustingimusi (sõltuvad kunstiajaloolistest asjaoludest jms) (Ziff 1964) Psühholoogilised tingimused (purjus, "narkos") Füüsiline tingimused (pime ruum) NB! Eri hinnangud tulenevad sellest, et hindajad eeldavad (sageli enese teadmata) erinevaid kogemistingimusi (Zemach 1997).
annaabi.ee 
