Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks (bio.edu.ee). 34.2. Tagasilõikamine Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele lõikusele peab kindlasti järgnema kujunduslõikus, mille käigus harvendatakse ja kärbitakse võrseid. Umbes 10 aasta vanustel okstel hakkavad oksatipud kuivama, ning need tuleks kärpida. Üle 15 aasta vanused oksad tuleks eemaldada. Ka on vajalik kärpida tugevaid üheaastaseid võrseid. Lõikamise õige aeg on peale õitsemist ja enne uute õiepungade moodustumist, sest eesmärk on õiterohkus ja vahel ka õite suurus (Sarapuu, 1983). Lõikamisel uue taime juurde minnes tuleb puhastada käärid, et vältida võimalike haiguste ülekannet, ning kindlasti kasutada teravaid kääre. Üldiselt lõigatakse lodjapuud, et säilitada nende
hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks (bio.edu.ee), pitsipuuks, õitspuuks, leivamarjaks ja mürgimarjaks (Aialehe koduleht). 4.22.2. Hooldus Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele lõikusele peab kindlasti järgnema kujunduslõikus, mille käigus harvendatakse ja kärbitakse võrseid. Umbes 10 aasta vanustel okstel hakkavad oksatipud kuivama, ning need tuleks kärpida. Üle 15 aasta vanused oksad tuleks eemaldada. Ka on vajalik kärpida tugevaid üheaastaseid võrseid. Lõikamise õige aeg on peale õitsemist ja enne uute õiepungade moodustumist, sest eesmärk on õiterohkus ja vahel ka õite suurus (Sarapuu, 1983). Lõikamisel uue taime juurde minnes tuleb puhastada käärid, et vältida võimalike haiguste ülekannet, ning kindlasti kasutada teravaid kääre. Üldiselt lõigatakse
ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks. Tagasilõikamine Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele lõikusele peab kindlasti järgnema kujunduslõikus, mille käigus harvendatakse ja kärbitakse võrseid. Umbes 10 aasta vanustel okstel hakkavad oksatipud kuivama, ning need tuleks kärpida. Üle 15 aasta vanused oksad tuleks eemaldada. Ka on vajalik kärpida tugevaid üheaastaseid võrseid. Lõikamise õige aeg on peale õitsemist ja enne uute õiepungade moodustumist, sest eesmärk on õiterohkus ja vahel ka õite suurus. Lõikamisel uue taime juurde minnes tuleb puhastada käärid, et vältida võimalike haiguste ülekannet, ning kindlasti kasutada teravaid kääre. Üldiselt lõigatakse lodjapuud, et säilitada nende hoolitsetud välimus
47 TERAVTIPP kasvab niisketel niitudel, veekogude kallastel, lodumetsade mättaharjadel, niisketes salumetsa osades ja soodes. Teravtipp on roheline kuni heleroheline 6-12 cm pikkuse sulgjalt haruneva varrega sammal. Nii varre kui ka selle harude tipud on ligistunud lehtede tõttu teritunud ja jäigad (siit ka sambla nimetus!). Varre oksatipud on nii teravad, et isegi torgivad veidi. Lehed ise on munajad ja lühidalt teritunud tipuga. Turvastunud muldadel kasvab teravtipp koos tüviksambla, soovildiku ja hariliku tiivikuga. Luht-kastevarre-mätastarna koosluses, lubika- pääsusilma koosluses ja hariliku tarna-hirsstarna koosluses aga kasvab teravtipp koos niidukäharikuga. Raiestikud uuenevad peamiselt sookasega. Hõredate puistute alustaimestik muutub pärast