Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, omapärased oksapuntrad puuladvas on aga seente töö. Arukase rahvapärased nimed on arukõiv, raudkask, õmmik ning maarjakask ehk karjala kask. Tema ladinakeelne nimi on Betula pendula.
pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka õhuniiskuse puhul võibki tekkida omapärased oksapuntrad puuladvas on lämmastiku puudus, mis mõjub seente töö. taime kasvu pärssivalt Toit- Eriti oluline on toitainete kiire ja Tuul- Suure tuulega võivad puud efektiivne omastamine kiirekasvulistel murduda või oksad. On katuullevija. puuliikidel, nagu arukask.
kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored
lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm ·Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. · Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. · Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele
punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5 Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab
Valmistatud vihad kuivatatakse, soolatakse (Soomes) või sügavkülmutatakse. Vihtlemine vähendab lihaste väsimust, parandab vereringet, peletab väsimust, annab hea une ning söögiisu. 8 Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel võib kohata halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Karjala kask Karjala kask ehk maarjakask pole omaette liik, vaid arukase haruldane vorm, mis kasvab ka looduslikult Põhja- ja Lääne Eestis. Hea on maarjakaske ära tunda mügerikulise tüve järgi, mis meenutab boamadu. Karjala kasel on hea puit, millest saab valmistada väga kaunist mööblit, on punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest kirju. Sellised ilusad puutükid on
Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd (Pinus sylvestris) hong, pedajas, pettai Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all
Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. (lisa 10. pilt kasest, lisa 11. kasemahl). 17 Hall lepp (Alnus incana) valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna
annaabi.ee 
