ööpäevast kõikumist puidupind niiskub õhuniiskuse tõustes ja kuivab selle langedes. Lakk säilitab põranda väljanägemise, kaitseb pinda kulumise eest ning kergendab puhastamist. VOODRILAUA KVALITEET Puidust voodrilaua materjalile Eestis ühtseid kvaliteedinõudeid sätestatud ei ole. Soome nõudeid kasutades võib tuua välja järgmised kvaliteediklassid: - Kõrgekvaliteediline peaaegu oksteta laud - Mõningate oksadega laud - Tervete oksakohtadega laud - Oksakohtadega laud Voodrilaudade kvaliteedinõuded (kuna antud kvaliteedinõuded ametlikult Eestis ei kehti, on need ainult suunava iseloomuga). Kasutatud kirjandus http://www.puumarket.ee/?op=body&id=795 http://www.puumarket.ee/?op=body&id=420 http://www.heliapuit.ee/?id=60&keel=ee
sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem ,,mängima" kui okaspuu. Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema. Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele
Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg 10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 2012 11 11 Laastude ülekate ja paigaldus joonis. Talviste, E. Hooned
ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1. Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud. 2. Välja langenud oks. Puit koos koorega, jätab järgi augu. 3. Tubakoks pehme, pudeneb oksakohast välja tükk haaval. 4. Sarvoks tumedam, tihedam. Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi. KASVU VEAD: 1. KEERDKASV puidu kiud trossi kujulised 2. SALMISUS kõik kiud segi 3. EKSTSENTRILINE SÜDAMIK säsi asub tsentrist väljas 4. KAKSIKTÜVI 2 tüve kokku kasvanud, 2 tsentrit, 2 säsi 5. EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks 6. KÕVERKASV 7. SISSEKASV mehaanilise vigastuse tagajärjel PUTUKKAHJUSTUSED
annaabi.ee 
