saabumist. Metsvint on päevalind. Ka ränne toimub põhiliselt päeval. Väljaspool pesitsusaega võivad metsvindid moodustada hiiglaslikke parvi. Metsvindid elavad maksimaalselt 8 aastat vanaks, kuid osad teadlased on arvamusel, et metsvint suudab elada isegi 18 aastaseks. Kõige tavalisem eluiga on neil ikkagi 3 aastat. 2.2 Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, ehitusmaterjali toob isaslind. Nad ehitavad pesa puu otsa, tavaliselt puutüve ja oksaharu vahele. Põhiliselt isaslind valvab ja kaitseb oma territooriumi . Pesa on kausjas ja meisterlikult valmistatud. Selle seinad on kuivanud raokestest, kõrrekestest ja samblavartest. Väljast on pesa kaetud samblike, kasetohu või sama puu kooreebemetega. Pesalohk vooderdatakse kooreebemete, sulgede, taimevillaga jms. Selle valmistamiseks kulub 6-7 päeva. Juhtub, et emaslind jätab pesa ehitamise pooleli ja alustab uue pesa ehitamist 8
viljaokstel areneda o Viljad võivad kasvada liiga suureks ja kaotada sordile iseloomulikud värvi ja kuju o Viljapuu vanusest olenevalt võib oksi: Kärpida Tagasi lõigata Harvendada Kärpimine: ÜHEAASTASTEST OKSTEST EEMLADATAKSE OSA TUGEVKÄRPIMINE- EEMALDATAKSE ½ OKSAST KESMINE KÄRPIMINEEEMALDATAKSE 1/3 OKSAST NÕRK KÄRPIMINE EEMALDATAKSE ¼ OKSAST Tagasilõikamine: Mitmeaastastest okstest võetakse osa ära. Harvendamine: Oksa või oksaharu täielik väljalõikamine Erinevad lõikamisviisid: Istutusjärgne tagasilõikus Noore võra kujunduslõikus Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus Noorenduslõikus Istutusjärgne tagasilõikus Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga Sügisel istutatakse puud lõigatakse tagasi kevadel Valitakse 3-4 põhioksa millest hakatakse võra kujundama Noore võra kujundamine: Valitakse istikul peaoksad välja (3-4 tk)
suste olemasolust. Kahtluse korral kontrollitakse Et õõnsuste hooldamise reeglid koosnevad valda- puutüve seisundit kas resistograafi või tomograafiga. valt keeldudest, siis allpool mõningaid seni veel mai- Väljapoole avanev õõnsus kujuneb harilikult nendes nimata keeldusid. kohtades, kus ka maltspuit on mingil põhjusel viga • Puuõõnsusi ei tohiks plombeerida, st täita täi- saanud. Sageli avanevad õõnsused näiteks oksaharu teainetega. Puud täitma asudes ei ole võimalik lahtirebenemise kohtades. Kui nähtav õõnsus on juba kätte saada puidus tegutsevat seeneniidistikku. kujunenud, siis peamine reegel on: teha pole vaja Avause sulgemisega muudame õõnsuse vähem mitte midagi! Punktis 1.2.2 on kirjeldatud puu kait- tuulutatavaks ja seen vaid võidab sellest. Paljud
Kui sõlmele rakendada muutuvat koormust, võib silmuse suurus muutuda ning selles olnud ese (vai, oks vmt) välja libiseda ning sõlm kaob. Vaiasõlme kasutatakse näiteks: a) esemete transpordiks b) viskeliini viskamisel ühe käega, sellest parema haarde saamiseks. Viskenööril vaiasõlme kasutades silmusest midagi läbi ei pisteta. Kukkudes tõmbab viskekoti raskus sõlme nöörist välja, mida meil vaja ongi. Sile, sõlmedeta viskenöör ei jää kinni ka teravnurga all väljuva oksaharu või lahtise puukoore taha. Kui aga viskekott ise peaks koos lahtijooksmata sõlmega jääma peenikeste okste taha kinni, on abi taas vaiasõlmest. Sedapuhku moodustatakse sõlm viskenööri vabale otsale selleks, et läbi silmuse kinnitatud karabiinsit tõmmates saab koti vabastamiseks rakendada märksa suuremat jõudu kui vaid peenest nöörist tõmmates - karabiin, erinevalt nöörist, ei sooni kätt ega libise läbi haarde. 11 2
annaabi.ee 
