Taimed kasvavad uhteorgude veeres, sest oru nõlvadel ja põhjas nad kasvada ei saaks vesi uhuks nad lihtsalt minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis peletavad eemale rohusööjaid loomi. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune
Uurimistöös on kirjutatud miks ja kuidas jalatsid moodi tulid ja millised on nende äärmused. Eriline tähelepanu pööratakse kontsaga jalanõudele, tuuakse välja erinevad stiilid ja vormid. Põhilselt on kirjutatud nende ajaloost ja mis kunagi moes on olnud. Välja on toodud tuntumad seitse stiili. Uurimistöö kirjutamisel on kasutatud Internetiallikaid ja ajakirju. 1 JALATSITE ALGUS Ella Vende kirjutab, et vajadus kaitsta jalgu- kas külma, kuuma, liiva, teravate kivide või okkaliste taimede eest- on sundinud inimest jalatsite väljamõtlemisele. Jalatsite kandmine, ei näidanud kui rikas inimene on, sest ka valitsejad käisid üsna kaua paljajalu. Kahtlemata kanti jalanõusid ka enne, aga sellest ei ole andmeid. Esimesed jalatsid olid kättesaadavast materjalist tald, mis seoti paeltega jala külge. Ilusaimaks jalanõuks kujunes Kreeka nahksandaal. Alguses valmistati jalanõusid mõlemale jalale ühesugused, kuid peagi loobuti ja
· Sektsioonidesse jaotamise üheks kriteeriumiks on käbi ja seemne ehitus: sektsioon Cembra (seemneks on lennutiivata pähkel) sektsioon Strobus (seeme lennutiivaga ning meenutab har. männi seemet) Valdavalt on mändide perekonna liigid kõrged puud, kuid ka põõsad on esindatud, nagu näiteks mägimänd (P. mugo ja selle sordid) ning kääbus-sedermänd (P. pumila ja selle sordid). Vahetegemine nende vahel on lihtne: mägimänd kuulub 2-okkaliste mändide hulka ning kääbus-seedermänd 5-okkaliste hulka. Rohkem põõsakujulisi mände Eestis aga ei esine. Mõistagi ei tohi põõsaste hulka lugeda arvukaid hariliku männi kääbuskasvulisi sorte ja vorme! Omapärane on mändide tolmlemise ning käbide ja seemnete valmimise tsükkel. Nimelt ei arene emaskäbid välja tolmlemisaastal, vaid alles sellele järgneval aastal. Tähelepanelikul vaatlemisel võib pärast tolmlemist pikkvõrse tipust leida umbes sentimeetripikkuseid
teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 4080, vahel ka üle 100 kg. Nende kogumise ja okkaliste lehtede eemaldamisega, mis on suurt füüsilist jõudu eeldav käsitsitöö, tegelevad vilunud jimadorid, kes on võimelised töötlema üle tonni saaki päevas. Korjatud, puhastatud ja pooleks või neljaks lõigatud piña'sid küpsetatakse 23 ööpäeva 90 °C juures, mille toimel suhkrustub neis sisalduv tärklis. Jahtumise järel purustatakse piñad ühtlaseks massiks, leotatakse ning filtreeritakse. Tulemuseks on aquamiel meevesi, mis
annaabi.ee 
