Raudsepa lennuavade suurus on u 34 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole. 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE. Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud, vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega
Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole Seenkahjustuste tõrjumine Esmalt on tarvis kindlaks teha, millise puitu lagundava seenega on tegu ning kust ja mis põhjustel on ta hakanud kasvama. Võimalikud niiskusallikad hoonetes on: sademed, läbijooksud; maapinna niiskus; kondensatsioon; ehitusniiskus; hoonesse (pesuköögist, vannitoast jne) kogunev niiskus
okaspuudes) kevadtrahheiidid on õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes) spiraalse seinapaksendusega kevadtrahheiidid on vaid osadel liikidel (nt: Ebatsuuga) Säsikiired Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5…10%. Lehis – okaspuu, mis puistab talveks okkad maha ja mille puidus on ~1.5 korda rohkem säsikiiri, kui ükskõik millises teises okaspuus (10%). Okaspuu säsikiired on enamuses üherealised. Männil, lehisel, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed: o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud • Vaigukäigud leiduvad osades okspuudes, nt. männis, seedris, lehises ja kuuses.
Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha. Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise
(u 20-30 %). Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha. Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise
annaabi.ee 
