Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Levinud küllastunud gleimullad G(o), turvastunud glei G1 ja küllastumata gleimulllad GI1. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid (100-160 m 3 /ha). Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, pajud, kadakas, pihlakas. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest.
(62%). Viimasel 60 aastal on metsamaa pindala oluliselt suurenenud endise põllumajandusmaa metsastumise arvelt. Kahe kolmandiku ulatuses on see toimunud lehtpuudega ja kolmandiku ulatuses okaspuudega. Eriti laiaulatuslik oli metsastumine möödunud sajandi 50-60. aastatel, mistõttu 40-60 aasta vanused metsad moodustavad peaaegu poole lehtpuupuistute pindalast. Osaliselt on lehtpuudega uuenenud ka okaspuupuistute uuendusraielangid. Vanemate kui 60-aastaste metsade osas valitsevad okaspuud (72%), kusjuures vanematest kui 100- aastastest metsadest on viimaseid koguni 95%. Peamisi põhjuseid on kaks: esiteks on lehtpuupuistud lühemaealised, teiseks on ka nende uuendusraiet lubavad vanused väiksemad. Kuusikutes võib uuendusraiet teha, kui puistu saanud 80-90-aastaks, männikutes jääb vanusepiir olenevalt kasvukoha headusest 90-120 aasta vahemikku
sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib sammalkate. Puhmasrindes sageli Puistutest üle poole moodustavad kaasikud ja 1/5 esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised kuusikud. Levinud on ka laialehised kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 metsasamblad ja turbasamblad. lehtpuuliigid. Sobib (tänu väga kõrgele aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, (100-160 m 3 /ha). Soometsad vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. kuivendamata aladel üle 30 cm ja
maapinnale. Lääne-Eestis paikneb kasvukohatüüp karbonaatsete vete mõjul rohkem küllastunud gleimuldadel (G(O)), Ida-Eestis on sagedasemad leetjad (GI) või leostunud (GO) gleimullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Mulla happesus ülahorisondis üle 5,0. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mänd, samuti männikud, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Okaspuupuistute tootlikkus on väga madal - 110 kuni 160 tm ha-l. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik,
annaabi.ee 
