Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud, lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid
kevadpuit.Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit.Vees lahustuvad tükeldamine kiilu taolise tööriistaga,lõhestada saab pikikiudu.Mõjutavad puu ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist.Puidu soojusomadused-halb liik,kasvuomadused,kõvadus,tugevus,niiskussisaldus.Lehtpuu puitu soojusjuht.Soojusjuhitavus kõige suurem pikikiudu ja poole väiksem lõhestatakse ladvapoolsest osast,okaspuul kännupoolsest.Ülikergelt ristikiudu.Säsikiirte tõttu on soojusjuhitavus puidu radiaalses suunas veidi lõhestatavad on papliliigid ja bambus,mittelõhestuvad pokkpuu ja suurem kui tang suunas.Soojusjuhitavus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja palmipuu.Kõvadus ja haardetakistus-määr Brinelli või Janka suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka meetodiga
Lehtede pindala ruumtihedus u(x, y, z) m2/m3 lehepindala kuupmeetri ruumi kohta tülikas mõõta Lehtede pindala vertikaalne jaotus natuke rohkem andmeid. (noorel puul kõrgemal rohkem okkaid ja lehepindala ruumitihedussuurem) LAI m2/m2 - taimelehtede kogupindala jagatud maa-ala pindalaga, kus nad paiknevad. Dimensioonita suurus. Kõige paremini neelavad taimelehed sinises ja punases piirkonnas. Lehtede kaldenurkade ja orientatsiooni jaotus mis nurga all lehed paiknevad, nt okaspuul paiknevad nooremad okkad ladva pool. Lehe pinnanormaali kaldenurk ja lehe pinnanormaali asimuut. G=0.5 sfääriline orientatsioon, G=cos0 horisontaalsed lehed, G = 2/pii sin0 vertikaalsed lehed. Katvus ja läbipaistvus - Läbipaistvus kõrgusel z ja suunas 0, ekponentsiaalne funktsioon, lehepinnaindeks, koosinus kalde all teepikkus suureneb. Katteväärtus e katvus kui suur osa maapinnast on taimedega kaetud KV = 1 a(0,0) Metsas on analoogiline suurus LIITUS e võrade katvus
1- sügispuidu trahheiidid; 2 - kevadpuidu trahheiidid; 3 rakuõõnsused; 4- vaigukäik; 5- kevadpuidu rakuseinad; 6- säsikiired (parenhüümrakud); 7- poorid. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ning neis on palju poore ja nad on ette nähtud tõusva voolu juhtimiseks. Sügispuidu rakkude läbimõõt on väiksem, kuid rakuseinad on paksemad. Viimased annavad puule ja okstele mehhaanilise tugevuse. Lehtpuud Lehtpuu puidu ehitus on tunduvalt keerulisem kui okaspuul ja on lehtpuuliigiti väga erinev. Tugikude: puidukiud moodustavad lehtpuu massist ligikaudu 60% ja nende ülesandeks on anda puidule mehhaaniline tugevus. Puidukiudude rakud on lehtpuudel kõige pikemad ja kitsamad otstest teravnenud rakud. Lehtpuu paksuseinalisi tugirakke nimetatakse ka libriform e. puidukiudrakkudeks (joonis 31). _____________________________A. Roos______________________________ 17 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ joonis 31
Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest (kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab nii juht- kui ka tugikoe ül samaliik rakke trahheiidid e juhtrakud) Okaspuu ja lehtpuu rakkude erinevus ristlõikes: Okaspuu rakud ristküliku kujulised- trahheiidid Lehtpuu rakud ovaali kujulised- traheed Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
annaabi.ee 
