andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016) 2 Kasutatud kirjandus 1. Eesti statistika aastaraamat 2016 2. http://epkk
Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle 600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka raiesmike jätmine looduse hooleks. Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osatähtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi
Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus
kuuluv tagavara. Tegelikult ei järgitud täpselt kumbagi: lõppraieid hakati arvestuslangi piires tegema alates 1961. aastast, kuid ei enne ega pärast seda peetud alati kinni arvestuslangist majanduste lõikes. 1946-60 oli lõppraie arvestuslangi suurus keskmiselt 1 201 500 m3 aastas, tegelikult raiuti 1 565 700 tihumeetrit ehk 30,3 % enam. Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse langenud madalamale normaalseks peetavast. Uuesti ületati okaspuistute arvestuslank perioodil 1961-75, seda suuresti seoses 1967. ja 1969. aasta tormikahjustuste likvideerimisega. Lehtmetsades jäi arvestuslank sel ajal ja ka aastail 1976-90 täies ulatuses raiumata. Tabelist nähtub, et lõppraiete maht on pidevalt langenud seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse
või leede-turvastunud (LG1) mullad. Esineb kuni 30 cm tüsedune turvastunud kõduhorisont. Muld tugevasti happeline, pHKCl 2,6 kuni 3,6. Kõige sagedamini esinevad puistutest karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Männikutes ja kaasikutes on kuuske tihti järelkasvuna. Männid on enam-vähem laasunud ja sirged, kased tihti kõveratüvelised ja halvakvaliteedilised. Puistute tootlikkus madal , tavaliselt III kuni IV boniteediga okaspuistute tagavara küündib 100 aastaselt kuni 200 tm ha-l. Pärast kuivendamist saab edukalt kasvatada Mä ja Ku puistusid (boniteet tõuseb tavaliselt I klassi võrra). Alusmets hõre või puudub, esinevad pajuliigid, h. paakspuu jt. Alustaimestik liigivaene. Puhmasrindes esineb sageli h. mustikas, h. pohl, sinikas, sookail ja kanarbik. Rohttaimedest on esindatud h. sinihelmikas ja keratarn, sageli kasvavad osjad (mets-, soo- ja konnaosi (Equisetum fluviatile)), mitmed tarnad (harilik-,
annaabi.ee 
