, 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid. 1 Välisehitus Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja, kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012) Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. (Bourne, Caley, 2012a) Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada.
küülikud on tuhkrute looduslikuks toiduks. Nii nagu peaaegu kõikidele kiskjalistest imetajatele, on ka tuhkrutele omane arenenud intellekt, tähelepanuvõime, kavalus ja suur õppimisvõime. Selle tõttu on iseloomude individuaalsus väga rikkalik: võimatu on leida kahte ühesuguse käitumise ja temperamendiga tuhkrut. Karvaajamine, lõhn ja paljunemine Tuhkrute karusnahk koosneb kahte tüüpi karvadest: pealiskarvadest (okaskarvad) ja aluskarvadest (villakarvad). Pealiskarvad kujutavad endast pikki ja tugevaid karvu, mis katavad aluskarvu ja hoiavad karvkatet koos. Need moodustavad tuhkru kasuka üldisest massist ligikaudu 9%. Aluskarvad koosnevad peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest, mis kaitsevad looma külma eest, seepärast on see talvel tihedam kui suvel. Aluskarvad moodustavad karvastikust ligikaudu 91%. Karvaajamine on tuhkrutel hooajaline ja toimub kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja
karvkate naha küljst lahti. Karvade kuju võib olla väga erinev: sirge kõver laineline krussis spiraalne Karvade kuju oleneb loomaliigist ja tõust ning karva asukohast naha eri piirkondadel. 33 Enamikel loomadest (välja arvatud lammas, inimene ja mõned spetsiaalselt aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on tavaliselt lainelised või krussis, nad annavad karvkattele soojapidavuse. Nahkade liigid. Nahkasid liigitatakse: 1. Loomade suuruse järgi suureks (lehma-, pulli-, härja-, hobuse-, ka seanahk) ning väikesteks (kitse-, lamba-, vasika- ja varsanahk). Väikesed nahad on õhemad ja ühtlasema paksusega. Suured nahad on turja
ja morfogenees (vormiteke organismide vormi või kuju tekkelugu) ning neist tulenevad seaduspärasused. Evolutsiooniteed on pigem seaduspärased kui juhuslikud, looduslikul valikul on hälbeid elimineeriv, mitte uusi vorme loov roll. Renschi reeglid 1. külmas kliimas on imetajail suuremad pesakonnad ja lindudel suuremad kurnad kui damadel liikidel soojas kliimas; 2. külmas kliimas on lindudel tihedam alussulestik ja imetajail pikemad okaskarvad ning rohkem aluskarva kui soojas kliimas; 3. külmas kliimas on maismaatigude kojad peamiselt pruunid, soojas kliimas valged, maismaatigude kojad on seda paksemad, mida kuivem on ilmastik ja mida intensiivsem on päikesekiirgus. Rübeli printsiip e. asendatavusprintsiip e. keskkonnategurite koosmõju samaväärsuse printsiip Keskkonnategurid võivad erinevalt kombineerudes anda organismi või koosluse jaoks ühesuguse koondefekti. Nt
annaabi.ee 
