Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas Kasutatud materjal http://annaabi
jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela- Soomes, Eestis ning Kuramaal
kõnekeelest, 3) eestirootsist ja 4) soomerootsist. Selline jaotus pärineb tema teosest „Keelekontaktid“. Oma magistritöös on ta nõustunud Johan Spuhli jaotusega (lk 656, ma ei hakanud seda välja kirjutama), mis on sama, ainult et pikemalt lahti seletatud. Ariste ei mainis laenuallikana Ojamaad (sarnaselt Wilhelm Wigetiga). Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad, Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud. Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad
Saaremaal, mis polnud 13. sajandi esimesel poolel veel õieti allutatudki, pidi esimeste kivikirikute taga olema kindlalt kohalik eliit. On loogiline arvata, et saarlaste ülemkiht, olles elanud kokkupuutes kristlike naabritega juba sajandeid, võttis peale ametlikku ristiusustamist kiiresti omaks kristlikud väärtushinnangud ja manifestatsiooni viisid. Sotsiaalse prestiii demonstreerimine kirikuehituses iseloomustas ka Saaremaa naabersaart Ojamaad, kus tollal ehitati samuti kirikuid järjepidevalt ümber, suuremateks ja moodsamateks KESKAEGSED LINNAD EESTIS HANSA LIIT Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Suurimad linnad olid Tallinn ja Tartu. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond
annaabi.ee 
