: *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas
1944. aasta suvel ja sügisel hävitasid Ameerika lennukikandjate pardalennukid suure hulga Jaapani lennukeid juba Filipiinidel ja Taiwanil asuvatel lennuväljadel. Ning viimased juhtumid, kui Jaapani lennuväel õnnestus enne Lyete lahingut mõni suurem USA laev uputada, jäid 1943. aasta algusesse. Nendest saavutustest oli möödunud juba üle aasta ning Vaiksel ookeanil tegutsenud USA laevastik ja lennuvägi olid vahepeal veelgi suurenenud. (Õun, Ojalo 2011: 185) See asjaolu viis paljud Jaapani lendurid ja lennuväeüksuste juhid mõttele, et lahenduseks on suunata ise kindlakäeliselt oma lennuk koos pommidega otse vaenlase poole ja teda rammida. Isegi kui langev lennuk saab tabamusi, kukub ta sel juhul ikkagi laevale ja tekitab vaenlasele kahju, soodsatel asjaoludel võib-olla koguni uputab vastase laeva. Surmalendurite idee väljakäimist ja selle realiseerimist on omistatud paljudele, kuid selle võitlusviisi üldtunnustatud
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
kvartaliajakirja Vihik kümnendat, 2005. aasta noortele autoritele pühendatud numbrit toimetades. "Märkasin, et tekkinud oli hästi palju noori autoreid, tekste tuli ikka meeletult," meenutab Kruus. "Haistsin, et midagi on toimumas. Kuna Vihik on kontseptsioonilt avangardne ja alternatiivne ajakiri, siis tuli mõte luua keskvoolu noorsookirjanduse jaoks uus väljaanne." Uut ajakirja aitasid Kruusil rajada kirjanduse seltsi allorganisatsiooni Noor-EKS liikmed Triinu Ojalo ja Kairi Korts.'' (Kaljuvee.2006.3.12.2014) Ajakiri Värske Rõhk on jõudnud lühikese aja jooksul paljude südametesse, on andnud võimaluse noortele debütantidele ning on iseseisev oma jalgade peal. Väljaanne on väärt üle vaatamist ja kindlasti jõuab veel edasistel aastatel kaugele. Kasutatud kirjandus Eesmaa, Lauri. Kuidas valmib Värsek Rõhk http://tartu.postimees.ee/328238/kuidas-valmib-varske-rohk (3.12.2014) Kaljuvee, Ardo
11 (8. Eesti laskurkorpus) ( 22. Laskurkorpus) Kasutatud kirjandus http://www.efant.ee/std/test.asp?id=276695 http://korpus.rindeleht.ee/2/0/0.html 12 http://kultuur.elu.ee/ Laar, Mart 2005. Eesti Teises maailmasõjas. Tallinn: Grenader Tiit Noormets, Teo Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet ja Mati Õun 2007. Korpuseoisid. Tallinn: Sentifel. 13
Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg · Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Lestsinski · Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar · Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd · Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens · Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia-Ester Loitme · Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo Direktor ja dirigent: Hirvo Surva · Tallinna Poistekoor ; Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula .
annaabi.ee 
