vabatahtlikku almost või raha heategevuseks nii palju kui soovib. ( Ibrahim 2002: 64 ) 4 4) Ramadanikuul paastumine: Igal aastal ramadaanikuu paastub moslem koidikust päikeseloojjanguni, hoidudes söögist, joogist, suitsutamist ja seksuaalsuhetest. Kuigi past on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vasimse enesepuhastuse meetodiks. Lõigates end ära m oistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgitave inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus. ( Ibrahim 2002: 65 ) 5) Palverännak Mekasse: Iga-aastane palverännak ( hadz) Kekasse on kohustuslik kord elus neile, kes on selle sooritamiseks f üüsiliselt ja majanduslikult võimelised. Ligikaudu kaks miljonit inimest tulevad igal aastal kõigest maailma nurkadest Mekasse kokku.
1 0 1 0 0 -1 0 1 = -1 I = - I = -1 kus viimaste v~orduste v¨aljakirjutamisel arvestasime seda, et kor- rutamist u ¨ ¨hikutega (tavaliselt) ei eksponeerita. Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1. Imaginaar¨ uhik -1 ei ole t~ olgendatav 6 V. Kompleksarvud reaalarvuna (sest reaalarvude ruudud on mittenegatiivsed), k¨ ull aga spetsiifilise teist j¨ arku ruutmaatriksina, nagu eespool veen- dusime
> 0 n0 = n0 () = [1/] N : n > n0 - 1 < , n ohjal (n - 1)/n 1. st Definitsiooni 6 p~ Kasutades u ¨mbruse m~ oistet, v~ oib Definitsioonile 6 anda kuju xn a ( > 0 n0 = n0 () N : n Un0 (+) xn U (a)) . L¨ahtudes eelnevalt esitatud funktsiooni t~okestatuse m~oistest, vt Definitsiooni 1.1.12, saame alajuhuna jada t~ okestatuse m~oiste. ¨ Definitsioon 9. Oeldakse, et jada {xn } on t~ okestatud , kui leidub selline arv M > 0, et |xn | M (n N). ¨ Definitsioon 10. Oeldakse, et jada {xn } on u ¨lalt t~ okestatud , kui leidub selline reaalarv M, et
Anal¨ uu ¨sides teisi t¨ahendusi v~oiks o¨elda, et 3, 4, 5, 9 on seotud kohanimedega ning ilmselt laent¨ahendused35 . 7 t¨ahendus on taas laen harvakasutatavast m¨ argist, mille p~ohit¨ahendusekson `laiali loopima' (). Uksnes¨ jaapani keeles esinevad t¨ahendused ( t¨ahenduses `paar, paari- tama, vastastikku asetama') tulenevad j¨arjestatuse m~oistest. Shirakawa m¨argi et¨umoloogia abil v~oiks kujutada m¨argi eri t¨ahenduste vahelisi seoseid j¨argmise skeemina: looma k¨ app kui vapra s~odalase ehe (t¨ahendus 6) ehe kui au- ja tunnusm¨ ark, mis osutab inimese vaprusele, m¨a¨arab hierarhia s.t. j¨ arjestatuse ja t¨o¨ou ¨lesanded (t¨ahendused 1, 2, 8, 1, 2, 3, 4, 5.) t¨ o¨o ja kohustused igap¨aevane, tavaline, j¨amedakoeline (t¨ahendused 2).