2 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 51 27 16 ✄ ✂仮借 ✁Algselt kujutas murtud luud ja liigest. 〔説文〕seletab kui yang 陽 m¨arki, v˜otmena 部首 annab ‘¨uhe’ 一. Lisades m¨argile m˜oo˜ ga 刀, saame ‘luud l˜oikama’ せつ のこぎり 切. Luukirja 卜文 tarvis kilpkonnakilpide lahti l˜oikamisel kasutati saagi 鋸, mille l˜oikej¨aljed on t¨anaseni s¨ailinud luudel n¨aha. 七 on heli, mis luude lahti saagimisel 8 tekkis, m¨ark seega onomatopoeetiline (samuti kui 卜・兆). 七 sagedane esinemine
kujutab emast £16 ¢luud ja liigest. seletab ja isast m~olemaid koos. kui yang m¨arki, v~otmena seletab kui yang-seisu annab `¨ uhe' . Lisa- , mis l~ o plikult des m¨argile m~oo~ga , saa- k~overdunud . ja me `luud l~oikama' . Luu- on k¨ ull homofoonid, kuid po- kirja tarvis kilpkonnakil- le t¨ahenduslikult seotud. Luu- pide lahti l~oikamisel kasuta- kirja `pilve' ja `dekaa- 100 di' m¨argid kujutavad lohet T~olgendus p~ohineb oma sabaotsa kokku s¨
Omadus 2. L~ oigul pidev funktsioon saavutab sellel l~ oigul iga v¨ a¨artuse oma suurima ja v¨ ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~ oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis
Omadus 2. L~ oigul pidev funktsioon saavutab sellel l~ oigul iga v¨ a¨artuse oma suurima ja v¨ ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis