Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega) aga
niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid – mükotoksiin. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad:
Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega. Spoorid ehk eosed tekivad harilikult mittesuguliselt. Kõige lihtsam spooride tekkimisviis on seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust võib tekkida uus seeneniidistik. Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia. Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad
Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened, teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis
annaabi.ee 
