Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A
Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A
mitm esuguse kuju, suuruse ja värvusega. Kübarseente m ütseel areneb pinnases, m õnikord aga tungib taimede juuresüstee mini. Basidiumütseetide hulka kuuluvad ka k õrsviljal parasiteerivad ja seda kahjustavad nõgi ja roosteseened. Mittetäielikud seened on paljurakulise m ütseeliga. Nad ei m o odusta e oskotte e ga basiidium e ja neil ei ole täheldatud sugulist paljune mist. Eoste m o odustamine toimub koniidide abil, m õnedel vor midel aga tekivad oiidid. Paljud mittetäielikud seened on kujunenud askospooride m o odustamise v õi m e kaotanud asko m ütseetidest. Mittetäielikud seened on looduses väga laialdaselt levinud. Mõned neist tekitavad ini m estel ja loo madel nakkushaigusi, teised p õhjustavad mitmesuguste toiduja tarbeainete rikne mist. Üks levinumaid on pii mahallitus (Oidium lactis), mis areneb piima pii mhapekäärimise saadustel valge sam etja kilena ning annab neile eba m e eldiva lõhna ja maitse
Kuivõrd karbonaatkivimid ja evaporiidid kristalliseeruvad diageneesi käigus suuremal või vähemal määral ümber, eristatakse neis esmaseid e primaarseid ja teiseseid e sekundaarseid struktuure. (1), (8) Karbonaatkivimites on primaarsete struktuuride peamiseks tunnuseks teraliste ja mudaliste koostisosade vahekord ja omadused (Joonis 6). Teralise struktuuri moodustavad settimise ajal tahkes olekus ladestunud osakesed organismide skeletijäänused, kivimite või mineraalide purdosad ja oiidid, mis on suuremad kui 0,03 mm. Küllalt levinud on teralise struktuuri alatüübina biomorfne struktuur, mille puhul kivim koosneb peamiselt organismide kivistunud jäänustest. Mudaline e mikriidiline struktuur moodustub osakestest mõõtmetega alla 0,03 mm ning on tekkelt valdavalt keemiline või biokeemiline. (1) Sekundaarsetest struktuuridest eristatakse karbonaatkivimites järgmisi: · jämekristalne kristallide suurus >1mm; · keskmisekristalne 0,1-1 mm;
Formaalselt seentel ei ole tõelisi kudesid. Kudesid võib näha viljakehas. Strooma on paljunemisorganite kandja. Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest. Eristatakse kolme tüüpi paljunemist: vegetatiivne, sugutu, suguline. Sugutu ja vegetatiivse vahe on see, et vegetatiivne toimub sisuliselt suvaliste rakkudega, sugutu spetsiaalsetes organistes tekkinud rakkudega. Vegetatiivse alla pannakse kolme tüüpi rakke: 1) oiidid hüüti rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud, puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb uus hüüv. 2) Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides. 3) Blastospoorid õrnad punfumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel). 4) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks. Sugutu paljunemine see tähendab seentel tekivad paljunemisrakkud kindlates eoslatres, kindlates seeneniitides
skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel
Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole.
talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened, teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis lülieosteks e. koniidideks. Parasiitseentel võivad tekkida erineva kujuga eoste mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees,
annaabi.ee 
