Esmalt triigitakse kitsamad kohad, samuti ka topeltriideosad, naiteks kaelus molemalt poolelt, viimaks suuremad pinnad. Triigitud esemed pannakse triikimise jarel sirgelt, et nad ei kortsuks uuesti. Triigitud riided lastakse jahtuda, enne kui nad asetatakse panipaika. Triikimisjarjekord. Triikimisjarjestuses on oluline see, et me ei teeks tarbetut tood. Soojad, niisked tekstiilid kortsuvad kergesti. Peale triikimist peavad riided jahtuma. Kasulikum on tegutseda kiiresti ja voimalikult oigete votetega. Uldine triikimisjarjestusjuhend Vaiksed, kitsad uhenduskohad triigitakse enne, kui suured ja laiemad alad. Kahekordseid detaile triigitakse uldiselt molemalt poolelt, esmalt pahemalt poolelt poolkuivaks, siis paremalt poolt. Triikimist alustatakse enda poole, siirdudes kaugemale. Voimalikult suured alad triikida korraga, riideid liigutamata. Triigitud riie tuleb asetada sobivale heale riidepuule. Kortsumise valtimiseks on hea riideid mitte enne kasutada,
Seda loetelu on voimalik jatkata ja taiendada. Ennekoike tuleb arvesse votta vajalikud psuhholoogilised toimingud. See on aga nii lai valdkond, et me ei saa seda siinkohal kasitleda. Laskuri ettevalmistuses ei ole oigete laskeasendite omandamine veel edu garantii, vaid ainult selle alus. Voistlustel saavutatakse haid tulemusi vaid siis, kui on oskuslikult uhendatud jargmised tegevused: · hea ettevalmistusplaan; · oige valmistumine voistluseks; · autogeenne treening; · mentaalne ettevalmistus; · enesesisendused.
fx (x, y) + x (x, y) = 0 fy (x, y) + y (x, y) = 0 (6.65) (x, y) = 0 . Tingimusliku ekstreemum¨ ulesande lahendi leidmiseks lahendataksegi 3×3 v~orrandis¨ usteem (6.65). Siiski v~oib ka (6.65) lahendite hulgas olla selliseid, mis ei ole esialgse ek- streemum¨ ~ ulesande lahendiks. Oigete lahendite v¨alja selekteerimiseks puuduvad u ¨ldised eeskirjad. Seda tuleb teha konkreetse u ¨lesande sisust l¨ahtuvalt.
b b pindala integraaliga a g1 (x)dx, siis S = a [g2 (x) - g1 (x)] dx. L~opuks arvutame b b S = [g2 (x) - g1 (x)] dx = [f2 (x) + C - f1 (x) - C] dx = a a b = [f2 (x) - f1 (x)] dx . a Olemegi t~oestanud valemi (5.36). Ruumala arvutamine ristl~ oigete pindalade j¨ argi. Olgu antud ruumiline keha V , mis paikneb tasandite x = a ja x = b vahel. T¨ahistame selle keha ruumala samuti V -ga. Tuletame valemi V arvutamiseks. Vaatleme keha V l~oiget x-teljega ristuva tasandiga (joonis 5.5). Tekkiva ristl~ oike pindala s~oltub l~oiketasandi asukohast, seega on ta muutuja x funkt- sioon. T¨ahistame ristl~oike pindala S(x)-ga. Eeldame, et S(x) on pidev. y z
L~opuks arvutame b b S = [g2 (x) - g1 (x)] dx = [f2 (x) + C - f1 (x) - C] dx = a a b = [f2 (x) - f1 (x)] dx . a Olemegi t~oestanud valemi (5.36). Ruumala arvutamine ristl~ oigete pindalade j¨ argi. Olgu antud ruumiline keha V , mis paikneb tasandite x = a ja x = b vahel. T¨ahistame selle keha ruumala samuti V -ga. Tuletame valemi V arvutamiseks. Vaatleme keha V l~oiget x-teljega ristuva tasandiga (joonis 5.5). Tekkiva ristl~oike pindala s~oltub l~oiketasandi asukohast, seega on ta muutuja x funkt- sioon. T¨ahistame ristl~oike pindala S(x)-ga. Eeldame, et S(x) on pidev. y z
annaabi.ee 
