mürsulehtris, sest nad teavad, et tavaliselt ei lange mürsud ühte ja samasse lehtrisse. Raamatus on kirjeldatud kuidas maa tähendab sõduritele kaitset. Maa ligi surudes turmtules pakub maa turvalist kohta, kus rünnak üleelada. Mürskude tekitatud augud ja süvendid on kohad kuhu varjuda. Sõduritel on hirm, nad näevad kuidas granaadikillud rebivad ära kellegi lõua, näo, jalad alt, kõhud sodiks, et soolikad rippuma jäävad. Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise
Neil kaob ära söögiisu ja väljaheitel on iseloomulik lõhn, mille järgi saab tunda, kas on parvoviroosis või ei ole. (http://www.loomaarst.ee/index.php/lemmiklooma-tervishoiu-juhised/lemmikloomade- haigused) 3. Koerte Sigimiskäitumine Koertel toimub suguline sigimine, kus peavad isasugurakk ja emasugurakk ühinema. Tiine koera käitumist saab näha, siis kui koer muutub rahulikuks, hakkab tegema järske liigutusi ning sageli lamab. Kindlasti nad ka oigavad ja neil võib pea ringi käia. Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.htm) 4. Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine 4.1 Kuulmine Kuulmine koertel on nii suurepärane, et nad kuulevad isegi selliseid helisid mida inimesed ei kuulegi
Kõige väljapaistvam bänd seda esindamaks on vast Grateful Dead. Ehkki tol ajal arvati, et nende näol on tegemist vaid paari karvakasvanud asjaarmastajaga, olid Grateful Deadi liikmed kõrgelt haritud muusikainimesed, kelle eeskujud olid Karlheinz Stockhausen, John Cage ja Morton Subotnick. (Scaruffi, P. (2009). Psychedelia 1965-68. [www]) Iga nende pala meenutab helide orgiat: trummid taovad LSD-tripi pulssi, elektroonilised instrumendid maalivad ekstaatilisi helimaastikke, klahvid oigavad nagu katakombidesse peidetud tondid, vokaalid moodustavad veekeeriseid. Kõike seda saadab klavessiini, trompeti ja tselesta kakofooniline kokkumäng. Ehkki Grateful Dead (ja tema kaaskondlased) oli tol ajal pigem põlu all kui hinnatud kollektiiv, sisaldus 6 nende muusikas tollaste kultuurituulte kvintessentsi, lühikokkuvõtet, mistõttu ta noortele inimestele nii väga meeldiski. (Scaruffi, P. 2009)
keelaksin; ka siis on asju, mis ainult neist endist sõltuvad. Ka nende silmist, kes neid tagasi hoiavad, langevad pisarad, tuues hingele kergendust. (16) Kuidas sellega siis on? Lubagem neil langeda, ärgem käskigem neid; voolaku, kuipalju tunne välja tõukab, mitte kuipalju matkimine nõuab. Ärgem lisagem leinale vähimatki, ärgem suurendagem teda võõra eeskuju järgi. Valu näitamine nõuab rohkem kui valu; kui vähe on neid, kes on kurvad enda jaoks! Kui kuuldakse, siis nad oigavad valjemini, ning üksilduses vaiksete ja rahulikena saavad nad virgutust uueks nutuks, kui kedagi näevad. Siis löövad nad käega vastu otsaesist, mida ühegi takistajata võinuksid teha vabamalt, siis soovivad nad endi surma, siis veerevad voodist maha; pealtvaataja puududes valu lakkab. (17) Nagu teistes asjades, nii jälitab meid siingi pahe, et juhindume enamuse eeskujust, ning märkamata, mida peab tegema, täheldame seda, mis on tavaks. Kaldume kõrvale loodusest, muutudes üksmeelseks
annaabi.ee 
