t¨ ukeldamist. tuaalis puhastavat ini- mest, algt¨ ahendus s¨ailinud / ¡ Vana kuju on . Ku- m¨argis . Tule kasutamisele £46 ¢jutab pooleks l~ oigatud liha- t~orjerituaalides viitavad ka keret, u ¨lemises osas olev ja . n¨aitab poolitamist. seletab kui poolitamist , / ¡ Algselt jalg mis koosneb ja osadest
3 sorteerima, vahet tegema, liigitama 7 minut, 1/60 tunnist 11 4 oma osa, oma osakaal (ametis) 22 半 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 5 212 42 46 ✄ ✂象形 ✁Vana kuju on . Kujutab pooleks l˜oigatud lihakeret, u¨ lemises osas olevぎゅう 八 n¨aitab poolitamist. 〔説文〕seletab kui poolitamist 中分, mis koosneb 八 ja 牛 ふく ほう はん osadest. 副・剖・判 on k˜oik algselt sama algh¨aa¨ likuga. 源 ⇒伴 源 ⇒ 牛 源
ei ole m¨a¨ aratud punktis x = 1. Kuid selles punktis olemas l~oplikud u ¨hepoolsed piirv¨ a¨artused ja need on v~ordsed: lim- f (x) = lim+ f (x) = lim f (x) = 6. x1 x1 x1 Seega on x = 1 esimest liiki katkevuspunkt, konkreetselt k~orvaldatav katke- vuspunkt. M¨argime, et vaadeldava funktsiooni graafik on sirge, millest on v¨alja l~oigatud punkt koordinaatidega (1, 6) (joonis 2.1). Katkevuspunkti on v~oimalik "k~orvaldada" defineerides funktsiooni v¨a¨artuse punktis x = 1 valemiga f (1) = 6. Siis muutub funktsioon pidevaks, kusjuures tema graafik on pidev 47 sirge. 2. §2.5 vaadeldud funktsioon { x + 2, kui x < 1 f (x) = x + 3, kui x > 1
ei ole m¨a¨aratud punktis x = 1. Kuid selles punktis olemas l~oplikud u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused ja need on v~ordsed: lim f (x) = lim f (x) = lim f (x) = 6. x1- x1+ x1 Seega on x = 1 esimest liiki katkevuspunkt, konkreetselt k~orvaldatav katke- vuspunkt. M¨argime, et vaadeldava funktsiooni graafik on sirge, millest on v¨alja l~oigatud punkt koordinaatidega (1, 6) (joonis 2.1). Katkevuspunkti on v~oimalik "k~orvaldada" defineerides funktsiooni v¨a¨artuse punktis x = 1 valemiga f (1) = 6. Siis muutub funktsioon pidevaks, kusjuures tema graafik on pidev 47 sirge. 2. §2.5 vaadeldud funktsioon x + 2, kui x < 1 f (x) = x + 3, kui x > 1 ¨ katkeb punktis x = 1