Gruppide liidrid ei olnud tavaliselt avalikud poliitikud ega seega aruandekohustuslikud, mistõttu neil polnud ka vastutustunnet ühiskonna ees. Selline süsteem ei kujutanud endast edasiviivat jõudu. Riik hakkas uuenemise ja arenemise asemel stagneeruma. 1994. a. detsembris algas Tsetseenia sõda, kus keskvõim püüdis relvade abil maha suruda Tsetseenia iseseisvumispüüdlused. See tekitas Venemaa demokraatlikes ringkondades suurt pahameelt. Ohvriterikas sõda kestis kaks aastat, mille Venemaa sisuliselt kaotas. 1996. a. augustis kirjutasid vene kindral A. Lebed ja A. Mashadov Tsetseenia esindajana (hiljem Tsetseenia president) alla rahulepingule. Kuid Tsetseenia ja Venemaa vastuolud jäid sõjast hoolimata lõpuni lahendamata. 1996. a. juunikuus algasid presidendivalimised, kuid ei rahvas ega sõjavägi polnud enam Jeltsini poolt. Jeltsin sai südameataki. Ometi kinnitas presidendivalimiste teine voor juulis Jeltsini võitu.
Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale.
Aastail 1900-1903 tabas Venemaa majandust kriis, mis puudutas ka Eestit. Tööliste palk oli väike, tööpäevad aga pikad, töötingimused rasked ja kahjulikud tervisele. Rentnikud olid võlgades ning kogu pahameel oli suunatud mõisnike vastu. Rahulolematus mujal kasvas samuti ja puhkes Vene-Jaapani sõda (1904-1905). See raskendas olusid ja saadeti ka eesti mehi sõtta. 9 jan 1905 toimus Peterburis tööliste rahumeelne demonstratsioon, mille pihta sõdurid tule avasid. Sellest kujunes ohvriterikas sündmus, mida hakati kutsuma Veriseks Pühapäevaks. See sündmus vallandas Vene impeeriumis revolutsiooni. NÕUDMISED. 16. Veebruaril avaldas ajaleht ,,Uudised" poliitilise programmi, kus peeti vajalikuks ülemaalise rahvaesindusorgani valimist, meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist, ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele. Tartu ,,Postimees" rõhutas samuti üldise valimisõiguse sisseviimist, ent manitses samal ajal rahvast vägivallast hoiduma
14941535 Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. 1494 suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. 1498 Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. 1500 sõlmitakse liit Leeduga. 15011502 Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. 1502, 13. september toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. 1503 Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. 1508 Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus 1509 sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale.
annaabi.ee 
