madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata",
(smriti). Veedad Hindude kanoonilisi pühasid tekste nim veedadeks.Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisadid. o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne. o Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid, et neid jumalateni toimetada.Kõige rohkem räägitakse braahmanates tulejumalast Agnist, ilmselt olid tulega seotud rituaalid varajastest India rituaalides väga tähtsad. o Aaranjakad ('metsaraamatud') analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse paralleel rituaali ja kosmose vahel
Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti aga siiski piirangud puudusid
Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti
annaabi.ee 
