) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.) Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart, sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik". Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine külakogukond. Impeeriumi valitseti karmilt:
Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasteti. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Kaameli sugulasi laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati riideid ja muid esemeid. Veoloomadena neid ei kasutatud, sest ratast veel ei tuntud. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. ,,ENE", kirjastus Valgus ,,Indiaaniraamat", Eesti Riiklik kirjastus Inkade Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu
suunas. 148. Kõige varem kodustatud loomi. Hunt metskassi Aafrika alamliik F. catus libyca nirk stepituhkur 149. Põllumajandusloomade kodustamise keskusi minevikus eri maailmajagudes. Kolm mäletsejat – veis (Bos taurus), kits (Capra hircus) ja lammas (Ovis aries) on kõik EesAasiast. Kõik lihaja piimaloomad, veis ka veoloom (eesti k. vedis!), lammas ja kits villaloomad. Alguses tarastatud karjadena. Veiseid (esivanem tarvas, Bos primigenius) peeti ühe teooria järgi kõigepealt ohvriloomadena, kuna nad kannavad peas püha kuusirpi. Vankrija adravedu tuli hiljem. Piim võis algul olla samuti ohvriand või preestrite jook. Troopikas asendab veist edukalt pühvel (Bubalus bubalis). Kitsede ja lammaste asemel on Aafrikas kodustatud ja taas unustatud mitmeid antiloope. 150. Inimene kui koduloom ja Inimese evolutsiooniline tulevik. Inimene kui liik on loonud endale tehiskeskkonna, mille üheks osaks on elamute, masinate jms. kõrval ka koduloomad. Seda luues on inimene ka iseennast
o Hürakoteerium (Euroopas) o Orohippus(P-Am) 64 KALAKASVATUSE ERIALA o Mesohippus (P-Am) o Parahippus ja merühippus (P-Am) o Anhiteerium (Euroopas) o Pliohippus (tugevasti arenenud keskmine varvas, mille viimane lüli oli kujunenud kabjaks, 100...120 cm kõrge) o Ulukhobune Kodustamine Hobune kodustati mitmes kohas. Algul peeti neid liha-, piima- ja ohvriloomadena. Vanim tõend kodustamise kohta Edela-Iraani mägismaalt iidne põlvnemistabel (3000 a e.kr). ca 1600 a e. Kr Babüloonias kasutati hobustega veetavat sõjavankrit. Hetiitide kultuuri perioodil 14. saj e. Kr käsiraamat hobuse dresseerimisest, kasvatamaisest ja treenimisest võistlusteks veoki ees (kivitahvlitelt). Ratsaloomadena kasutati 12 saj e. Kr Eestis on vanimad leiud 7..6 at e Kr Kundast. 3000 a tagasi oli Eestis kindlalt juba koduhobune, ka
suu- rema t¨ahtsusega kui vanne. H¨aa¨ldusosutiks ¨ Ules t¨ahendatud vanne on . / ¡ £13 ¢`p~ ollumajandust¨o¨o' , Ohvriloomadena kasutati ta- kujutis on sama kui , valiselt lammast, h¨arg ja ho- m¨arkides pereorja . on bune olid harvemad. Jaapanis tehtud m¨ark, kuid on kasutusel ka Hiinas. / ¡ Koosneb ~ ohukeerisest
annaabi.ee 
