nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande. Efesose lähedal Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast
Jumalad panid suguvõsale needuse, et seal kunagi rahu ei saadaks ja veritasu eest makstaks veritasuga. Zeus halastas siiski lõpuks Orestesele ja võttis talt needuse maha. Kreeka linnriikide välisilme. Arhailisel perioodil tekkis üle Kreeka u paarsada suuremat linnriiki. Linnriik koosnes kolmest osast. Keskne kindlustatud osa oli akropol, oli tavaliselt kõrgemal künkal, müüridega kindlustatud. Seal paiknesid tähtsamad asutused (templid, viljaait, jumalate ja jumalannade ohvrialtarid, tähtsamad riigiasutused, tähtsamate kodanike eluasemed). Teine osa oli all-linn, ümber akropoli. Seal paiknesid kõik ülejäänud asutused (turuplats agoraa, selle ümber olevad käsitööliste töökojad, kauplused, linnakodanike elamud). Vaenlase kallaletungi puhul põgeneti akropoli müüride varju. Kolmas osa linnriigist olid põllumaad, mis paiknesid väheke kaugemal. Lõuna-Kreekas kasvatati teravilja; Kesk-Kreekas viinamarju ja oliive. Kleisthenese reformid
jaanuaril 1586 anti Agricolale täitmiseks ,,Instruktsioon"- pikk ja põhjalik instruktiivne tegevuskava luteri kiriku kindlustamiseks. Pikemalt peatus dokument kiriku sissetulekute kindlaksmääramisel; dokumendi kohaselt pidi igas kirikus olema nimestikud ristitute, laulatatute ja surnute kohtae(meetrikaraamat). ,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel. Paganate ohvrialtarid kästi maha kiskuda, ristisambad ja kabelid ära lõhkuda, hiied ja jumalad tulega põletada, et nende neetud nimed täielikult hävineksid. Pikemalt peatuti pastoritel. Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida. Soojas ja südamlikus toonis manitseti vaimulikke truudusele, virkusele, mõõdukusele ja palvetamisele. Kuningalt tõotati paluda kahe hea partikulaarkooli loomist. Korraldus nägi ette
grandioosne obelisk, mis oli valmistatud valge lubjakivi võimsatest rahnudest. Lumivalged obeliskid kõrgusid Egiptuse sinise taeva taustal ja kogu see läänes kõrve äärel asetsev templite ahelik jättis tugeva mulje (iga V dünastia kuningas ehitas templi). Templit kuningalinnaga ühendava pika kaetud koridori seinad olid kaunistatud reljeefidega, mis kujutasid looduse elu ja inimeste tegevust kõikeelustava päikese kiirte all. Siin asetsesid tohutu suured ohvrialtarid, millel toodi veriohvreid, kusjuures suurtel pühadel tapeti terved karjad loomi. Vana-Egiptuse kirjandus. Periodisatsioon. Esimene Egiptuse kirjanduse ajaloo autor vene teadlane B.Turaev ("Egiptuse kirjandus", M. 1920/SPb 2000). Tema kirjanduse periodiseering: 1)Arhailine periood (Varane ja Vana riigid, I-VI dünastiad, s.o. 3000 2250 aa.), 2)Klassikaline p. (Esimene vaheper., Keskmine ja Uus riigid, VII-XVIII dünastiad, 2250- 1085
annaabi.ee 
