Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester, kiriku elu oli ladina keeles ja kirikues hakati tegelema ristimisega. Arvan, et kalendri tähtpäevade tähistamis komme on säilinud ka tänapäeval ja see komme võiks ka edaspidi säilida. Kultuurivaldkonnas jäid samaks elu tingimused ning kanti endiselt edasi palju villaseid riideid. Mehed tegutsesid varasemale ajale kohaselt käsitööga, ususti endiselt vanu sümboleid
animism Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad nende kombed siin. Eheteks olid pronksristid, korraldati laipmatuseid, võimalik on ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Eestis käisid ka misionärid näiteks munk Hiltinus ja munk Fulco. 8. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas Kaali järv Püha kihelkonnas Ebavere mägi Tammealuse hiis ehk Samma hiis Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas Kehtna vallas Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas Kunda hiiemägi Lehmja tammik Jüri kihelkonnas Panga pank Mustjala kihelkonnas Taevaskoda Võnnu kihelkonnas Ohvriallikas Pühaks peetav allikas, millesse ohverdati. Enamasti arvati ohvriallikatel veel olevat maagiline tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid). Kõige enam on ravi-, tervise-, ja elluallikaid, mille veele omistati ravitoime kas kõikide või ainult mõnede, eriti silmahaiguste vastu
hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.)
annaabi.ee 
