Kõrboja Peremees Anton Hansen Tammsaare Raamat "Kõrboja Peremees" räägib vaprusest ning aust. See räägib ohverdustest, mida me teiste nimel teeme. Villu on kahekümne üheksa aastane mees, kes on kogenud oma väheste eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema
kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Kõige varasema panteoni eesotsas oli kolmik Jupiter, Mars ja Quirinus (kelle kolm preestrit olid kõige kõrgemat järku preestrid) ning Janus ja Vesta. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelike sarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid.
oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. 4 Põlisjumalad Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga
indiaanlastele hispaania keelt. Gonzalo Fernandez de Oviedo on mahukas kroonika ,,Natural historia de indias" (Ameerika looduslugu) Ilmus 1536, väga varajane teos ja üks väärtuslikumaid allikaid. (El Inca) Garcilaso de la Vega. Sama nimega on üks varasem hispaania luuletaja. ,,Comentarios reales" (kommentaarid kuningliku suguvõsa kohta)- 1606. On pandud süüks, et mõnevõrra ilustab ja idealiseerib. Ei räägi näiteks ohverdustest suurt midagi. Teine tähtis teos on ,,Historia general del Peru" Tema teosed väga olulised! Bernandino de Sahagun. Peamine tegevus langeb 16.sajandi esimesse poolde. 1529 läks Mehhikosse. Koostas ühe väga tähtsa raamatu: ,,Historia general de las cosas de nueva Espana" Noortele indiaanlastele õpetas ladina tähestikku. Kaua kogus materjali ja lõpuks süstematiseeris selle.. ja siis tõlkis naavatlist hispaania keelde. See oli tema elutöö, 1582 valmis see
rohkem pühakirjale ja pühapaikades (enamasti kloostrites). Theravaada maades usulistele harjutustele. riietab vaga ilmikust budist end valgesse rüüsse ja viibib Seda aega tähistavad nii enamuse osa päevast kloostris. Sel ajal pühendavad nad endid ilmikud kui mungad- religioossetele mõtetele ja harjutustele: võtavad osa nunnad üle maailma. igapäevastest ohverdustest Buddha kuju ees, kuulavad jutlust, loevad pühasid tekste ja mediteerivad. Kõige tähtsam neil Kloostriga liitunuile on päevadel on aga järgida kaheksaosalist teed. Järgides seda need päevad olulised Buddha õpetust, käituvad kloostrisse läinud ilmikud ajutiselt enese ja elu üle järele nagu sangha liikmed
annaabi.ee 
