Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega
põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik, mil oli Kreeka tugevaim
temaga eriti palju aega koos veeta. Tema igapäevaseks sõbraks jääb Ints, kellega Leemet koos palju aega veedab ja kes tutvustab Leemetile usside pesa ning enda isa, ussikuningat. Nad vestlevad kõigest, kuigi neil on enamikele asjadele oma arvamus. Kui Ülgas otsustab, et on vaja Hiie haldjatele ohverdada, siis saab kogu lugu alles esimese tõelise tõuke. Tambet, Hiie isa ei hooli tütrest ning ei tee ohverdusest suurt draamat. Küll aga ei lase Leemet ohverdamisel aset leida, ta päästab Hiie ja nad põgenevad. Põgenemisel aitab neid Hiie ema, kes näitab neile kätte paadi asukoha, et nad saaks merele põgeneda. Merel olles avastavad nad oma tunded. Nad leiavad üksiku saare, kus elab Leemeti kadunud vanaisa Tölp. Too palub Leemetil talle Saaremaalt tuua tuulekott, mida tal on vaja oma tiibade valmistamiseks. Leemet teebki seda ja pöördub
01.2014 kujutatud ohverdamis-stseeni.15 Ohverduse kasuks räägib see, et Roomas seoti ohvriloomale sageli ümber spetsiaalne kaunistatud vöö mitmetel Mithrase tauroktoonia reljeefidel on pulli kujutatud kaunistustega vööga. Selle tõlgenduse järgi kujutavad teised reljeefil olevad loomad rituaali jumalikku õigsust ja elujõudu ja taevaste vägede kohalolekut. Hinnells usub, et kui Mithrase kultus on Iraanii juurtega, peaks Iraanis olema märke sarnasest rituaalsest ohverdusest.16 See ei tähenda, et tegemist peaks olema otse üle võetud rituaaliga, kuid peaks olema võimalik leida vähemalt mingeid ühiseid jooni, mis annaks alust Mithrase kultuse päritolu Iraaniga seostada. Paraku on enamus Iraani säilinud religioossest pärandist, zoroatristlik ning sellele tuleks läheneda ettevaatusega, kuna Mithrase kultuse juured ulatuvad tõenäoliselt vanemasse kultuslikku praktikasse.
Vanne Õiguskohustuse tekkimise alus! Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest Sümboleseme puudutamine Heastamine Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid pärit ohverdusest Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang süüteole, sugukond tunnistas oma liiget välja heites oma võimetust karistada, ei rahuldanud kannatanu afekti) Veritasu Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu lunastanud. Heebrealastel rüvetab valatud veri maa ja selle teeb puhtaks ainult mõrvari enda veri. Kättemaks oli auasi ja kohustuslik