Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid. 2
Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30 12 m)
huvitavaid esemeid ära tooma. Paadi põhja oli neil pandud klaas ja sõitsid selge järge peale ning võtsid huvitavad asjad tangidega välja. Neuenburgi mäest tuli palju huvitavat, umbes 800 raudeset sh umbes 100 mõõka, oli palju sõlgi ja sõrmusid jms. Hiljem leiti seal 2500 eset. Leiti ka mingeid vaiu, alguses arvati, et sel oli asula, kuid kultuurikihti polnud. Leiti, et vahest on tegemist mingi piiripunkti ja kaubalaoga, sest paljud esemed olid kasutamata. Siis arvati, et on ohverdamispaik. Järvedesse ohverdamine hakkas just tol ajal levima. Viimasel ajal üritatakse kõiki neid teooriaid kokku panna. La-Tene kultuur levis veel suuremal alal kui Hallstatti kultuur. Sellest ajajärgust on teada, et seal oli levinud rahas nimega keldid. La-Tenet seostatakse otse keltidega. Keldid on tuntud , olulised ka põhjapoolsetele rahvastele. La-Tene muistenditest on olulisemad oppidiumid, linna ja linnuse vahelised asjad, võib ka linnaks pidada
Olulised olid ülemaalised kultuspaigad (Delfi, Olümpia, Epidauros) Oluline institutsioon oraakel Ohverdamine Protsessioon on ohvripaigale minek, talutatakse neid loomi/linde, keda ohverdatakse, korvis asjad, mida ka ohverdatakse, kantakse ohverdamisriistu (neid on palju vaja), tõrvikuid, inimesed on ennast ja ohvrilooma kaunistatud lillepärgadega. Kui loom hakkab protsessioonil tagasi kodu poole punnima, siis on see märk, et jumal ei taha seda looma ja kõik katkestatakse. Ohverdamispaik võis olla ka lageda taeva all, püha ala, kus ohverdamine toimus oli demenos. Protsessioon jõudis demenosse, inimesed võtsid ringikujuliselt on altari ümber, hoiti veidi distantsi ohvritoimingu kohast. Preestrid polnud need, kes ohvritalitluse läbi viisid, vaid inimene, kes ohvrilooma tõi, tal oli "tugipersonal". Loom tapeti tavaliselt nuialöögiga pähe, veri voolas välja ja altari peale. Spetsiaalne renn, kuhu veri voolas sisse ja lõpuks maa alla
annaabi.ee 
