6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K
raskete esemete, näiteks stantsiosade, elektrimootorite ja suurte metallplaatide tõstmiseks, või kui abivahendeid ei kasutata. Esemete tõstmine võib põhjustada õnnetusi ka siis, kui need ei ole eriti rasked, näiteks kui tõstmiseks on ruumi liiga vähe või kui metallplaadil on terav serv, mis võib lõigata. Masinate, tootmisliinide ja troppide kasutamine Masinate kasutamisel võib õnnetusoht tekkida näiteks siis, kui ohutusseadmed puuduvad või on rikutud, näiteks kui puuduvad kaitseekraanid või korralikud luugid. Samuti suurendab ohtu see, kui töötajaid ei juhendata põhjalikult, kuidas seadmeid ja tööpinke kasutada. Õnnetusoht on suurem, kui avariipidur puudub või asub raskesti kättesaadavas kohas. Käsitööriistade kasutamine Õnnetusoht tööriistade kasutamisel on eriti suur, kui tööd tehakse käes hoitavate masinatega, nagu ketaslõikurid ja trellpuurid
lossimistöödel. Pukk-kraanasid liigitatakse portaalide järgi: a) konsoolideta b) ühe konsooliga c) mitme konsooliga. Sildkraanad liigitatakse a) ühetalaline b) kahetalalise elektritelferiga. Kaabelkraanasid kasut ehitustööde teostamiseks tugevasti liigendatud maastikul või ülepääsude rajamisel üle veekogude või kuristike. Teenindusvälja kujult tuntakse a) sirgjoonelise b) ristkülikulise c) ringi sektori kujulise teenindusväljaga kraanasid. 7. Kraanade ohutusseadmed ja tõstemasinate püsivus, püsivustingimus. Kraanade töötamise ohutuse tagamiseks ja nende õigeks kasutamiseks varustatakse nad mitmete ohtutus- ja signalisatsiooni seadmetega, mis annavad kraanajuhile märki ohtliku olukorra lähenemisest või blokeerivad vastavad ohtlikku olukorda viitavad liikumised. Tornkraanadel on anemomeetrid ja sõiduvankri haarajad. Lisaks on veel mitmesuguse otstarbega piirajad: 1. Kraana tõstekõrguse piiraja 2. Sõidutee pikkuse piiraja 3.
Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- valgustatus valgustuses on suured ja kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Füüsikalised Seadmete hooldamine, sh ohutusseadmed. ohutegurid Nõuetekohane kord õnnetuste ja hädaolukordadega tegelemiseks Töötamine Töö spetsiifikast lähtuvalt Vaevuste ennetamiseks pidada puhkepause; sundasendis moodustab suurema osa teha võimlemisharjutusi; kohandada töökoht tööajast töötamine pidevas sobivamaks; vajaduse korral ja lähtudes
võnkumiste ,kuumakindlus-detaili võime mitte kaotada 27 Rihmülekanne, koostisosad, iseloomustus. märkimisväärselt oma tugevust ja töövõimet kõrgematel ……………………………………. ++ temperatuuridel. Osad: vedav ja vetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus ja 6 Mis on kulum ja kulumise intensiivsus? Nende ohutusseadmed . Liikumine kantakse üle rihma ja ratta vaheliste sõltuvus ajast. ……………… +++ hõõrdejõududega. + lihtne ja töökindel, kannatab lühiajalist Kulum-mõõtmete või massi muutumine Kulumise ülekoormust, müratu töö, võimalik suur rataste vahe, ühe vedava intensiivsus-kulumie suurus ajaühikus või läbitava tee rattaga saab käivitada mitu veetavat ; -ülekandearv ei ole püsiv,
2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured kohalikud pinged hõõrderataste kokkupuutepinnas.3.Piiratud ülekantav võimsus seoses ülekuumenemise ohuga.4.Libisemine ja sellest tulenev ülekandearvu ebastabiilsus.Ülekandearv U=w1/w2=d2/(d1*(1- )), - libisemistegur Skeem: Ft-ringjõud. Fk-rattaid kokku suruv jõud. 27.Rihmülekanne,koostisosad,iseloomustus. Osad: vedav ja veetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus- ja ohutusseadmed. Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4.Võimalik suur rataste vahe(kuni 15m).5.Ühe vedava rattaga saab käivitada mitu veetavat. 1.Ülekandearv sõltub koormusest.2.Suured gabariidid.3.Väikene rihma ressurss.4.Rihma pingutusjõud koormab laagreid ja võlle.Ülekandearv:sama mis hõõrdülekande korral vaid on rihma elastse libimise tegur. 28
ole ohutus vahemikus 3 4,2 V elemendi kohta. LIITIUM-IOON AKU PUUDUSED - 2 Paljusid liitium-ioon elemente pole võimalik ohutult laadida temperatuuril alla 0°C Juhul kui akusid hoiustatakse väga pikka aega, võib kiip aku ressursid ära kulutada ja selle pinge langeb alla väljalülituspiiri - et peale seda oleks võimalik akut laadida, on vaja spetsiaalset laadijat. Spetsiaalne laadija laeb akut aeglaselt, kuni ohutuse kiip reaktiveerub ja lubab akul laengut omada. Ohutusseadmed võtavad ära osa kasulikust ruumist aku sees. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Leelisaku ehk leelisakumulaator on aku, mille elektrolüüt on leeliseline Leelisaku oli kuni 20 saj. lõpuni laialt levinud laevadel avariivalgustuse ja raadiojaamade toiteallikana. Leelisaku leiutas juba 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger, selle täiustamine kestis 1957 aastani. 1903. aastal asendas Thomas Alva Edison kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi)
seisata. Neelavateks aineteks on tavaliselt boor, hafnium või kaadmium. Peaaegu kõikides reaktorites on ahelreaktsiooni kiireks summutamiseks ka lisasüsteem, mis vajaduse korral juhib reaktorisse neutroneid neelavat vedelikku või gaasi. Kütusevardad: Magnokskate (p=2,5 MPa, t<400C), Teraskate (p=5 MPa, t=ca650C), Poorse kattega kütuseelemendid (soojuskandja He, t > 850C). 11. Erinevat tüüpi reaktorite juhtimis-, reguleerimis- ja ohutusseadmed. Reaktori juhtimine ja kontroll Reaktoris tuleb kas luua võimalus tööajal kütuse vahetamiseks (raskeveereaktoris) või reaktiivsustagavara (korra aastas vahetatakse kütusest 1/3, st. üks kütusevarras on 3 aastat reaktoris) * Kütuse ärapõlemise kompenseerimiseks (arvestades ka 239Pu teket). * Statsionaarse Xe (tekib joodist beeta-lagunemise ja neutronite neelamise teel, ) mürgituse kompenseerimiseks. * Sm (samaariumi) mürgituse kompenseerimiseks. * Šlakkumise kompenseerimiseks.
järgi: *tavalise pistikuga elektriseadmed 0klass (ainult põhiisolatsioon) *elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga Iklass *kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega IIklass *kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed IIIklass Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III klassi ohutusseadmed on kõige ohutumad. 39. Elektriõnnetuse kannatanule esmaabi osutamine Kui kannatanu on voolu all: a) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanud, kutsu abi (112). b) püüa kannatanut vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, nt mingi kuiva laua abil, kutsu abi. Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole tee järgnevat: kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte
annaabi.ee 
