kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. 16. Nõuded kõrvaltee (ristuva tee) pikiprofiilile ristmiku lähialas 17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. 20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile) 21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24
Asula sõiduteel võib sõidukit parkida ühes reas v.a kaherattalised. Asulas tohib alla 6m pikkuse A ja haagiseta B parkida ka nii: · Sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kui seda lubab liikluskorraldusvahend. · Kõnnitee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. · Osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale 1,5m laiuse käiguriba. · Ohutussaarel ja eraldusribal, kui seda lubab liikluskorraldusvahend. · Kõnniteel võib juht peatada ka sõiduki veose laadimiseks, ühissõiduki peatuskohast vähemalt 15m kaugusel, jättes jalakäiale 1,5m · Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral · Sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega. · Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.
kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Nõuet ei kohaldata sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka ohutussaarel ja eraldusribal, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldus- vahend Sõidukit ei tohi peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Sõidukit ei tohi peatada: ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee
Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades; 6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaazi kasutamist takistav sõiduk garaazi sissesõidul; 7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt; 8) ühissõidukirajale. (LS § 92 lg 1, lg 2) Sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikulomavalitsusel (LS § 92 lg 5)
(Riigi teataja, 1999; Soone, 2010). Kõige suuremad takistused ratastooli kasutajale ning liikumisraskustega inimestele on karestatud käsipuudega kaldteede puudumine, kõrged lävepakud, järsud trepiastmed, käsipuude puudumine, ratastoolidele mõeldud sissepääsude ja liikumisteede viitade puudumine. Linnas liikumine on ratastooli kasutajale raskendatud kui teedel puuduvad peale- ja mahasõidud ning kui kõnniteede ääred on kõrged. Linnas liikudes on eriti ohtlik ristmikke ületada kui ohutussaarel puuduvad peale- ja mahasõidud. Autoga sõites on vajalikud invaparkimisplatsid, mis asuvad sissepääsude juures. (Jõeäär, 2010) Seadusandlikult on reguleeritud ehituslikud normid. Nende seaduste alusel uurin Stroomi ranna ajutiste laudteede vastavust ja liikumispuuetega inimeste võimalusi neid kasutades pääseda ligi supluspiirkonda. 1.3.3. Liikumisvõimalused väljaspool siseruume Turvaliseks liiklemiseks väljaspool ühiskondlikke hooneid on vaja tagada neile turvaline
annaabi.ee 
