töökoha maine. Kuid on ka töökohti, kus inimene peab terve päeva üksi oma kohustustega toime tulema. Pikaaegselt üksi töötamine tekitab stressi, sellega kaasnev rääkimise vajadus võib kaasa tuua psüühilisi häireid. Selle pärast ongi oluline vahetustes töötamine oluline, töötaja saab kauem puhata ja peab vähem üksi olema. Kuigi psühholoogilistele ohuteguritele pööratakse liiga vähe tähelebanu ei vähenda see selle ohtlikust. 7 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas KOKKUVÕTE Mina, kui kunagine töötaja või tööandja, olenemata, mis valdkonnas usun, et tööohutuse tagamiseks kirja pandud reeglid ja nõuded on väga vajalikud, sest
töötamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid KOKKUVÕTE Tegin referaadi Füsioloogilised ohutused, seal tõin välja 1) füüsikalised, 2) keemilised, 3) bioloogilised, 4) füsioloogilised ja psühholoogilised omadused. Oma töös pühendusin ma peamiselt füsioloogilistele ohuteguritele. Välja oli toodud ka psüholoogilised tegurid, töö asendid ja ka töökoha ohutegurid. 15 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid KASUTATUD KIRJANDUS 1) Töökeskonna riskianalüüs (18.09.2014) 2) http://www.tooelu.ee/ Tööelu portaal (18.09.2014) 3) https://www.tlu.ee/ Tallinna ülikooli koduleht (18.09.2014) 4) http://www
võivad ohtudega kokku puutuda. Töötajad, kes võivad olla suuremas ohus · Puudega töötajad · Võõrtöötajad · Noored ja vanad töötajad · Rasedad ja rinnaga toitvad naised · Väljaõppeta või vähekogenud töötajad · Hooldustöötajad · Immuunpuudulikkusega töötajad · Terviseprobleemidega, näiteks bronhiidis töötajad · Töötajad, kes kasutavad ravimeid, mis võivad suurendada nende vastuvõtlikkust ohuteguritele 2. samm: riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnatakse olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust jne) ning reastatakse riskid tähtsuse järgi. Riskide ennetamise või kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm: ennetusmeetmete otsustamine Määratakse kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm: meetmete võtmine
240 miljardit eurot. Stressist Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldus ja töökeskkonnas erinevad faktorid Töötaja-tehnoloogia vastasseisuna on uudse nähtusena täheldatav tööelus ESMASPÄEVA HOMMIKU E-maili SÜNDROOM Euroopa töötervishoiu nädal 2014-2015 on pühendatud psühho-sotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas Kulmineerus töötervishoiupäevaga 23. oktoobril 2014.a. Rahvusraamatukogus. Ka 2015.aastal on pühendatud psühhosotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas Täpsem info: www.tooelu.ee Psühholoogilised ohutegurid • Monotoonne töö • Töötaja võimetele mittevastav töö • Halb töökorraldus • Pikaajaline töötamine üksinda • Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Tööriski suurendavad tegurid
7. Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud? Puuetega töötajad, võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naised, väljaõppeta või vähekogenud töötajad, hooldustöötajad, nõrgenenud immuunsusega töötajad, terviseprobleemidega nt bronhiidis töötajad, töötajad kes kasutavad ravimeid, mis võivad suurendada nende vastuvõtlikkust ohuteguritele. 8. Mis on riskianalüüs ja mida peab riskianalüüs sisaldama? Riskianalüüs on lihtne analüüsiprotsess, mis põhineb hinnangul ja mille jaoks ei ole vaja erioskusi ega keerulisi meetodeid. Dokumendis sisaldub: *Riskihindajate nimed ja ametikohad *Tuvastatud ohud ja riskid *Riskidega kokkupuutuvad töötajaterühmad riskide kaupa *Vajalikud kaitsemeetmed *Meetmete kasutuselevõtu andmed *Kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse
annaabi.ee 
