ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse ja kui mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu on seisund halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. Selleks ongi riik kehtestanud nõuded töökeskkonnale ja töötamiskohale, et seda tervise jaoks meeldivamaks ja ohutamaks muuta. Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend ning tööks vajalik tarkvara peab olema lihtne kasutada ja sobima tööülesande täitmiseks. Ekraani kõrgus ja kaldenurk peab olema reguleeritav ja ekraanipilt peab olema virvenduste vaba. Kuvariga töötamiseks peab olema töölaud piisvalt suur, et ära mahuks kuvar, dokumendihoidja, klaviatuur
f t¨ahistatakse kas y = f (x) (x X) v~oi x - y. Hulka X nimetatakse funktsiooni f m¨ a¨ aramispiirkonnaks ja hulka f (X) = {y| x X y = f (x)} Y funktsiooni f muutumispiirkonnaks. Elementi x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk s~ oltumatuks muutujaks ja elementi y s~ oltuvaks muutujaks. Kasutatakse ka t¨ahistust y = y(x) r~ohutamaks fakti, et suurus y on suuruse x funkt- argnevalt piirdume juhuga X R ja Y R. Muutuvaks suuruseks nimetatakse sioon. J¨ suurust, mis v~oib omandada mitmesuguseid reaalarvulisi v¨a¨artusi. Nende v¨a¨artuste hulka nimetatakse muutuva suuruse muutumispiirkonnaks. Definitsioon 2. Kui hulga X R igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y R, siis ¨ oeldakse, et hulgal X on m¨a¨aratud (¨ uhene) u ¨he (reaal-)muutuja (reaalsete v¨a¨
Funktsiooni y = f (x) diferentsiaaliks punktis a nimetatakse tuletise f (a) ja argumendi muudu x = x - a korrutist ja t¨ahistatakse dy v~ oi df . Seega definitsiooni kohaselt dy = f (a)x . (3.2) 59 Diferentsiaal s~oltub seega kahest suurusest: punktist a, kus diferentsiaal on arvutatud, ja argumendi muudust x. R~ohutamaks neid s~oltuvusi v~oib kirju- tada dy(a, x). J¨argnevalt arvutame funktsiooni y = x diferentsiaali dx. Kuna (x) = 1, siis rakendades valemit (3.2) funktsiooni y = x jaoks saame dx = x . J¨ arelikult v~ordub argumendi diferentsiaal argumendi muuduga. Olgu y = f (x) j¨allegi suvaline funktsioon. Asendame x-i dx-iga valemis (3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3)
Funktsiooni y = f (x) diferentsiaaliks punktis a nimetatakse tuletise f (a) ja argumendi muudu x = x - a korrutist ja t¨ahistatakse dy v~oi df . Seega definitsiooni kohaselt dy = f (a)x . (3.2) 59 Diferentsiaal s~oltub seega kahest suurusest: punktist a, kus diferentsiaal on arvutatud, ja argumendi muudust x. R~ohutamaks neid s~oltuvusi v~oib kirju- tada dy(a, x). J¨argnevalt arvutame funktsiooni y = x diferentsiaali dx. Kuna (x) = 1, siis rakendades valemit (3.2) funktsiooni y = x jaoks saame dx = x . J¨arelikult v~ordub argumendi diferentsiaal argumendi muuduga. Olgu y = f (x) j¨allegi suvaline funktsioon. Asendame x-i dx-iga valemis (3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3)
annaabi.ee 
