Samuti on meditsiinis oluline töövahendite ja töömeetodite kohaldamine arstile võimalikult mugavaks. Ergonoomia eiramine võib lisaks arsti tervise ja heaolu kahjustamisele mõjuda negatiivselt ka tema patsientidele. Joonis 1. Ergonoomia seosed teiste valdkondadega (Tint, 2000). Arstiergonoomia puudutab loomulikult kõiki arste (Eesti Arstide liitu kuulub hetkel 2788 arsti). Eraldi riskirühmi on raske välja tuua. Mõnes mõttes võib lugeda rohkem ohustatuteks kirurge, kes peavad tihti tükk aega olema ebamugavates asendites, ebamugavaid ja korduvaid liigutusi peavad tegema ka laboriarstid. Kiiret tegutsemist nõuab vahepeal ka erakorralise meditsiini arstide töö, millal ei saa alati järgida kõiki ergonoomilisi soovitusi. Psüühilistest ohuteguritest on rohkem mõjutatud psühhiaatrid, onkoloogid, kes tegelevad tihti ravimatute haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine.
vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. VIGASTUSED JA MÜRGISTUSED Vigastuste tõttu oma elu kaotanute hulgas moodustavad alla 65 aastased mehed ja naised vastavalt rohkem kui 80% ja 70%. Vigastused on Eestis sagedaseks põhjuseks ka eluaegsele terviserikkele - invaliidistumisele. Vigastuste tõttu invaliidistub aasta jooksul 30-50 inimest 100 000 elaniku kohta. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Eesti laste surmapõhjuste hulgas on vigastused pidevalt püsinud esikohal, moodustades umbes 50% kõigist surmapõhjustest. Samuti on vigastuste esinemissagedus kõrge vanuritel, kõige sagedasem põhjus kukkumine. Kodus ja vabal ajal vigastavad inimesed end kõige sagedamini. Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklus- ohtlik ja
ohtlik füüsiline keskkond (töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas (vaesus, inimeste- vahelise abivalmiduse vähesus), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase, käitumistavade eiramine). Täiskasvanutel on vigastustega otseselt seotud alkoholi liigtarbimine. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid
2. probleem: võrdlev meetod ei võimalda eristada põhjust tagajärjest. Võib- olla pole tava-punakoolobuste suur kodupiirkond mitte toitumistüübi tagajärg, vaid hoopis põhjus – suure kodupiirkonna olemasolu lihtsalt võimaldab toituda mitmekesisemalt? Võib-olla ei ole kalju- ja öökajaka puhul teistest kajakatest erinev käitumine kaljudele elama asumise tagajärg, vaid hoopis põhjus? Võib-olla osutusid niimoodi käituvad kajakaliigid maapinnal pesitsedes liiga ohustatuteks ja seepärast oli ainsaks lahenduseks asuda pesitsema kaljukarniisidele? Nagu viimasest näitest näha, ei aita isegi mitmeliigilised (liigirühmade vahelised) võrdlused vältida põhjuse ja tagajärje dilemmat. Mida siis teha? Selle probleemi leevendamiseks tuleb võrdleva meetodi kasutamise korral igati vältida tagantjärele seletusi ehk post-hoc seletusi. Kõigepealt on vaja olemasolevate
annaabi.ee 
