aastal 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse
a kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus. LAHINGUD EESTIS 1944. AASTAL 1944. aasta alul purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa väegrupi „Nord“. Nüüd taandusid Saksa väeriismed Leningradi alt Läti suunas – lühimat teed kodu poole. Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui
jms), kuid USAl oli tollase maailma kõige võimsaim relv- tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. NSV Liidu luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise eduseisu minetanud. Lääneriigid pidid relvastumise kõrval mõtlema ka oma kodanike heaolule, NSV Liidu juhtkond pööras aga oma inimeste vajadustele vähe tähelepanu.
1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks, seda
Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt arreteeriti Eestisse jäänud vastupanuliikumise liikmed ja saadeti vangilaagrisse. Eesti vallutamine Punaarmee poolt 1944. aastal Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Eesti mahajätmisel ohustanuks Punaarmee Balti laevastik Saksa rauamaagi tarneid Rootsist, raskemasse olukorda oleks sattunud Saksamaa liitlane Soome, suur tähtsus sõjamajandusele oli ka Eesti põlevkivil. Eestisse paisati teistelt rinnetelt hulk lisavägesid, sealhulgas 20. Eesti SS-diviis, mida mobiliseeritutega pidevalt täiendati. Veebruarist aprillini peetud veristes lahingutes suudeti Punaarmee edasitung Narva rindel peatada ja lahingutegevus soikus kuni juulini
annaabi.ee 
