• Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. • Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. • Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne
lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Vanema hooldusõiguse piiramine (PKS §-d 134-146) Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või pole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke vahendeid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Ühise hooldusõiguse lõpetamine Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita
Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita 18 oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või pole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke vahendeid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Ühise hooldusõiguse lõpetamine Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus
Täpsustamata jäetakse ka, millist abi peab saama väärkoheldud laps ning kes selle abi peab tagama (Sotsiaalministeerium 2005). LKSi § 59 kohaselt on iga inimese kohuseks viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile abi vajavast lapsest ning sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. Seega korratakse perekonnaseaduses sätestatud lapse heaolu ohustamisest teavitamise kohustust (Lastekaitse seaduse… 2012b). Samas ei määrata, mis juhtub, kui abivajavast lapsest ei teatata ning ei ole selge, kuidas teavitamisele reageeritakse ning kes selle üle järelevalvet teostab. Vastutuse jaotus erinevate spetsialistide vahel ei ole piisavalt selge (Sotsiaalministeerium 2005). Selles osas on muret tundnud ka lastekaitsespetsialistid, kelle hinnangul puudub selgus, mida lastekaitsetöötaja peab tegema, kui temani jõuab info abivajavast lapsest
annaabi.ee 
