o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud VII Kultuurielu Eesti Vabariigis 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud
Salieri pettumus oli veelgi suurem, kui selgus, et keiser lubas ooperi, vaatamata kõigele, lavalaudadele. Kui keiser ooperi etenduse ajal ühe korra haigutas, sai ,,Figaro pulm" laval olla vaid üheksa korda. Salieri oli tegelikult ooperist vaimustuses, mida ta loomulikult välja ei näidanud. Nagu ta mõtles etendusel:" Neljas vaatlus oli rabav, andestav, kolmas (tantsu osa) oli elav ning särav." Arvan, et kui Salieri ei oleks võtnud Mozarti kui oma rivaali, ametikoha ning kuulsuse ohustajat, oleks ka tema olnud Mozarti suur austaja, sest tegelikult ta oli ju suurmeistri loomingust vaimustuses. Peagi lõi Salieri ooperi, mille keiser luges parimaks, mis üldse loodud on. Kindlasti Tema Majesteedi poolt öeldu oli talle vajalik, sest vaid siis võis Salieri olla kindel, et ta on siiski keisri silmis paremal kohal kui Mozart. Kui Mozarti isa suri, sündis helilooja kõige süngeim ooper, milles ta kujutas surnud Leopoldi ülestõusu
tegevusega. 3. Välispoliitika 1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping, Tartu rahuleping 2.02.1920. 1930. aastate välispoliitika- rõhuasetus poliitilisel, kultuurilisel ning mitteriiklike organi- satsioonide koostööl. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa, Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks. Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu.
Riigivolikogu 80 liiget rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu 40 liiget nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt Presidendil oli õigus parlament laiali saata 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti. "Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas
annaabi.ee 
