2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult.
Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt) Teatud puhkudel tuleb vaadata, kas meil tagajärje delikt on jäänud katsestaadiumisse. Kahjustus, ohudelikt Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga.
Nt. abita jätmine. 2. Mitteehtsad tegevusdeliktid: süüteokoosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist, kui isikul on võimalus tagajärge ära hoida ja ta on selleks kohustatud. Tegu teab olme niisugune, mille ärahoidmiseks on isik kohustatu. Ka tegemist peab olema materiaalse ehk tagajärjedeliktida. Delikti liigid: 1. Kahjustusdelikt: 2. Ohudelikt: loob ohu ilma, et reaalne kahju tekiks. 1. Konkreetne ohudelikt: tekib ohuolukord (nt ähvardamine). Peab olema tõsiselt võetav. 2. Abstraktsed ohudelikt: tegu on kriminaliseeritud, kuid ei pea tegelik ohuolukord tekkima ja seda ei ole vaja tõendada. Delikti liigid: 1. Deskriptiivne: süüteokoosseisus on mõisted, mis langevad nii üldkeeles kui õiguskeeles
See toimub suuliselt või kirjalikult vahest ka teoga (näiteks on tapmise ähvardusena mõistetav kui pannakse nuga kõrile). Rünnatav õigushüve on inimese tervis (kehaline ja vaimne heaolu). Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, kuna ta peab hirmu tundma. Võivad ka tekkida kehalised tervisehäired (kõnehäired, peavalud jms). Kuritegu on suunatud inimese tahtevabaduse vastu, kuna hirm sunnib kannatanud oma tahte vastaselt käituma. Deliktitüüp e õigusrikkumise tüüp- ohudelikt Ähvardamine on spetsiifilise teokirjeldusega ja alternatiiv-aktiline teodelikt. Tagajärge ei ole füüsiliselt. Verbaalne vorm. Dispositsiooni lõpuosa on tähtis – kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist on oluline. Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla
annaabi.ee 
