kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni huviringi mahtus ka tollase ohtlikema nakkushaiguse rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ ning „Põhjamaa kirjutisi“. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine. Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja koormatud nõlva korral ei ole see aga võimalik. Üldjuhul võib juhinduda järgmistest soovitustest. Ohtlikema lihkepinna tsenter asub enamasti 1,5 kuni 2 kordsel nõlva kõrgusel nõlva jalamist. Lamedamatel nõlvadel ja suurema sisehõõrdenurga korral on kaugus jalamist suurem. Väiksema kui 45° nõlva kalde korral peaks lihkejoone tsentrit otsima nõlva keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter jalamist veidi kaugemal. Kui domineeriv on sisehõõre, asub tsenter nõlva jalamile lähemal
Sellistel juhtudel valitakse inseneripraktikas enamasti kaks või rohkem võimalikku ohtlikku punkti. Ohtlik ristlõige – koht, kus mõjuvad ekstremaalsed sisejõud. b. Ristlõike ohtliku punkti määramine – leitakse üksiksisejõududele vastavad pinged, esitatakse need püüridena. Valitakse nende põhjal ohtlik punkt. Mitme sisejõu puhul selgitatakse, millises punktis tekkiv pingete kombinatsioon võib põhjustada ohtlikema pinguse. c. Ohtliku punkti tugevusarvutus – selgitatakse pinguse iseloom valitud punktis, seejärel taotletakse punkti tugevustingimuse rahuldamist. Nulljoonest kaugemates kihtides on joonpingus. Varda arvutamisel esineb kolm tugevustingimuse kuju: 1. Joonpingus – konstruktsioonis esinevad peapinged ei tohi ületada lubatavat pinget 2. Tasandpingus – 3. Nihkepingus – tasandpinguse erijuhtum.
Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal. Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda. Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse automaatselt. Ringsilindri kasutamine piirseisundi arvutamisel: Terzaghi lahend Lähtudes Prandtli lahendist andis Terzaghi valemid kandevõime arvutamiseks pinnase omakaalu arvestades. Eelduseks oli, et vundamendi all tekib koos vundamendiga liikuv kiil, mille kaldenurk horisontaalist on 45°+/2 asemel . Üldkasutatav ka teiste meetodite puhul: pu=0,5BN+qNq+cNc. Esimene
(joon5.11 b). asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse peab nendest moodustatud hulknurk olema suletud. (Joon6.15) Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida Coulomb' aktiivsurve arvutusskeem. kolmnurgast saab avaldada võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks otsitava aktiivsurve jõu antud purunemispinna kaldenurga puhul... automaatselt. vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel (Joon6.16)- Aktiivjõu komponendid. Sageli on otstarbekam kasutada Pa 5
Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja koormatud nõlva korral ei ole see aga võimalik. Üldjuhul võib juhinduda järgmistest soovitustest. Ohtlikema lihkepinna tsenter asub enamasti 1,5 kuni 2 kordsel nõlva kõrgusel nõlva jalamist. Lamedamatel nõlvadel ja suurema sisehõõrdenurga korral on kaugus jalamist suurem. Väiksema kui 45° nõlva kalde korral peaks lihkejoone tsentrit otsima nõlva keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter jalamist veidi kaugemal. Kui domineeriv on sisehõõre, asub tsenter nõlva jalamile lähemal
annaabi.ee 
