-- v¨ali
u¨ hiskondlikust klassist on p˜ollut¨oo¨ ga seotud 男, 士 m¨argib s˜odalasi, 夫 alamklassi のうふ (農夫). M¨argi 男 kasutus mehe–naise t¨ahenduses on hilisem. 〔説文〕seletab, et mees teeb j˜ouga p˜ollul t¨oo¨ d, v˜ottes 力 kui f¨uu¨ silist j˜oudu, mis pole ilmselt o˜ ige, kuna 力 kui ‘j˜ou’ esinemist n¨aiteks 静・加・嘉 m¨arkides oleks raske p˜ohjendada. 源 ⇒力 参考 ⇒夫 源 ⇒ 田 反対 ⇒ 女 参考 ⇒ 士 KOLM MLASSI 士男夫 1 meessoost inimene, mees 3 u¨ ks viiest u¨ likuseisusest (k˜oige ma- 2 poeg dalam)
Olgu kulud t¨ ahistatud C-ga. Mida suurem on toodangu maht, seda suuremad on ka kulud. Seega on C suu- ruse q funktsioon, st C = C(q). Mikro¨ okonoomikas nimetatakse kulufunktsiooni tuletist marginaalkuluks ja t¨ ahistatakse M C-ga (marginal cost). Seega M C(q) = C (q). Sisuliselt v~oib marginaalkulu t~ olgendada kui lisakulu, mis on vajalik selleks, et suurendada toodangu mahtu u ¨ he u¨ hiku v~ orra. Katsume seda matemaatiliselt p~ ohjendada. Vastavalt tuletise definit- sioonile kehtib valem C M C(q) = C (q) = lim , q0 q kus q ja C on vastavalt toodangu mahu ja kulu muudud. Seega kehtib v¨ aikese q korral ligikaudne v~ ordus M C(q) C q . Kui toodangu mahtu suurendatakse u ¨he u¨ hiku v~
Olgu kulud t¨ ahistatud C-ga. Mida suurem on toodangu maht, seda suuremad on ka kulud. Seega on C suu- ruse q funktsioon, st C = C(q). Mikro¨ okonoomikas nimetatakse kulufunktsiooni tuletist marginaalkuluks ja t¨ ahistatakse M C-ga (marginal cost). Seega M C(q) = C (q). Sisuliselt v~oib marginaalkulu t~ olgendada kui lisakulu, mis on vajalik selleks, et suurendada toodangu mahtu u ¨ he u¨ hiku v~ orra. Katsume seda matemaatiliselt p~ ohjendada. Vastavalt tuletise definit- sioonile kehtib valem C M C(q) = C (q) = lim , q0 q kus q ja C on vastavalt toodangu mahu ja kulu muudud. Seega kehtib v¨ aikese q korral ligikaudne v~ ordus M C(q) C q . Kui toodangu mahtu suurendatakse u ¨ he u