troonile. Püha Liit (1815) sai alguse Aleksander I ettepanekust, mis toetas ristiusku. Suurriikide suhetesse lülitati kõlbelise ohjelduse moment. Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma sisemaiste institutsioonide säilitamiseks sundis Euroopa mandririike vältima konflikte, mida nad eelmisel sajandil oleksid vabalt areneda lasknud. Rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia, mis ohjeldas riikide nõudmiste ulatust. Metternich saavutas selle, et Liidu mõjukaimaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine muutus määravaks ühiskondlik-poliitilises elus üle kogu maailma. Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja killustatud rahvaste ühendamise idee, läbides seejuures oma kõrgpunkti saavutamiseks viis etappi. Esimene etapp algas
vastu, milles Venemaa sai lüüa. Victoria I Inglise kuninganna, kes valitses aastatel 1837 1901. Ta oli väga lugupeetud ja armastatud valistejanna Briti maailmariigi sümbol. Ta ei sekkunud eriti parlamendi tegevusele. Tema valitsemisaega nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks. Abraham Lincoln USA president, kes viis läbi palju reforme. Neist tähtsaim oli orjanduse kaotamine kogu riigis, mis viis välja kodusõjani. Theodore Roosevelt USA president, kes ohjeldas edukalt monopolide võimu ning korruPATSiooni ühiskonnas. Lisaks kaitses ta ka tulemuslikult loodusvarasid. 8. Aastaarvud: 1870 1871 Prantsuse-Preisi sõda 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine 1837 1910 kuninganna Victoria aeg 1861 1865 Ameerika kodusõda 1.jaanuar 1863 orjuse kaotamine USA-s 9. Mõisted: `'raua ja vere poliitika'' tähendas, et tähtsamaid küsimusi ja riikide vahelisi konflikte sai lahendada ainult sõjaga.
Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad *loodust käsitleti kui elusat ja hingestatut- kasutamatta seadused Dateeritud looduskaitse *1297- Taani kuningas keelas metsaraie väikestel saartel( tuulekaitse,erosion,mulla viljakus) *1644- talupoegaade ülestõus Pühajõe reostamise vastu *1664-Rootsi metsaseadus ohjeldas säästvale metsaraiele,andis korraldusi mõnele puuliikide säilitamiseks ( mets-õunapuu, tammed jt) *17-19 saj rajati umbes 1300 mõisaparki , millega rikastati maastikke ja anti eeskuju taluümbruste haljastamiseks. *1845- C.E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev esimene kalakaitseseadus + metsaseadus. Artur toom *1883-1943 *rentis kuus kaljusaart *"linnukuningas" *linnuhotell *hahamunade korjamise keeld *hukkus NSVL vangilaagris 1943a
kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt). 18. saj. Rajati hulgaliselt mõisaparke (umbes 1300), mis on ainulaadselt rikastanud Eesti maastikke ja olnud eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel. Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete
Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja
annaabi.ee 
