seda põhimõtet näitega lenduvisatud kivist: seda ei saa küll enam kätte, kuid viskamine ise oli enne enda otsustada -- seega tegevuse lähtealus on inimeses endas. Seega vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. Inimest ei halvustata ega häbistata nende keha-- ja hingepuuduste pärast, mis temast ei sõltu (näiteks kui inimene on sünnilt või õnnetuse tõttu vigane või pime) -- siis tuntakse pigem kaasa. Küll aga halvustatakse joomisest ja ohjeldamatusest tulevaid pahesid, sest vastav käitumine sõltub inimesest endast. Seega ei määra moraalse või ebamoraalse käitumise ära mitte seadused või jumalikud määrused, vaid inimese enda käitumine ja valikud. Eetiline käitumine pole antud inimesele sünnipäraselt, see ei ilmu ka mehhaaniliselt mingi ühe põhjuse mõjul. Sellist lähenemist on peetud Aristotelese eetika üheks olulisemaks jooneks.
Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all. Magajate ümber jalutavad "hõrgutised": koogirattad veerevad tantsiskledes kohale, siga kasutab enda kallal vajaduse korral suurt väitsa. Ja hani lebab taldrikul, nagu oleks oma pea vabatahtlikult pakule pannud. Laiskademaal saab juua otse piimajärvest ja magustoiduks limpsida pudrumägesid. Bruegheli "Laiskademaa" räägib inimeste ohjeldamatusest, kõneleb nende magusast jõudeelust, tutvustab õgardite paradiisi. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul maastikul. Kuus pimedat hoiavad üksteisest kinni, kuid komistavad igal sammul. Aeglaselt, ebaühtlase rütmiga edasi komberdavad inimesed ei näe enda ümber kaunist loodust, ei märka puu all rohtu söövat lehma. Järsku kukub pime teejuht kraavi ja kogu summ variseb talle järele. Liikumiserütm on hetkega kadunud
millistel tingimustel on hüve saavutamine praktiliselt võimalik. Aristoteles kritiseeris ka Platoni eetikateooriat. Käsitlus inimese vastutusest on Aristotelesel Platonist erinev. Platon väidab, et inimene ei ole loomult halb ega paheline omal vabal soovil. Arostoteles arvab, aga täiesti vastupidiselt. Ta arvab, et inimese soov toimida ebaõiglaselt on tema enda tahe. Igaühe otsustada on mida teha või tegemata jätta. Inimest halvustatakse joomisest ja ohjeldamatusest tulenevate pahede eest, mis on tema enda otsustada, küll aga mitte inimeste keha- ja hingepuuduste pärast, mis on tingitud puudest. Järelikult ei määra morlaaset ja ebanormaalset käitumist ära mitte seadused või jumalikud määrused vaid inimesed ise. Kahe suursuguse antiikaja filosoofi teooriate üle võib juurelda lõputult. Kuid eelkõige tuleb silmas pidada, et Platon oli Aristotelese õpetaja ja kuigi nende teooriad on kohati erinevad. Aristoteles tegeles
sellele vastu. Ta arvab, et inimese soov toimida ebaõiglaselt on tema enda tahe. Igaühe otsustada on mida teha või tegemata jätta. Tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Selle kohta on Aristotelesel illustreeritud näide lenduvisatud kivist: kui kivi on kord visatud, ei saa seda enam mittevisata, kuid kivi viskamine oli indiviidi vastuvõetud otsus. Aristoteles vaatab uutmoodi ka vastutuse küsimust ja seostab selle inimese endaga. Inimest halvustatakse joomisest ja ohjeldamatusest tulenevate pahede eest, mis on tema enda otsustada, küll aga mitte inimeste keha- ja hingepuuduste pärast, mis on tingitud puudest. Järelikult ei määra morlaaset ja ebanormaalset käitumist ära mitte seadused või jumalikud määrused vaid inimesed ise. Kahe suursuguse antiikaja filosoofi teooriate üle võib juurelda lõputult. Kuid eelkõige tuleb silmas pidada, et Platon oli Aristotelese õpetaja ja kuigi nende teooriad
annaabi.ee 
