Viies tase KORMORANID Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Veel infot Ohustatus Eestis üldiselt läbirändaja Rahvapärased nimed: Karbas , Kakerdaja, Järvekukk , Odami , Karpas , Oherdi Infoallikad http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHACAR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kormoran https://www.google.ee/search? q=kormoran&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=oQweU9vKO4WBhAeu oDwBw&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1920&bih=979
Referaat Käsitööriistad Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli
Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega. Vastsejärgus enne metamorfoosi, pole silmudel ümmargust imisuud, hambaid ega silmi ja ka uimed on vähe arenenud. [1] Levinud on silmud mõlema poolkera parasvöötmes, mageveelised või siirdevormid. Umbes on teada 24 nüüdisliiki. Eestis võib esineda nendest 3 liiki: merisutt (Petromyzon marinu), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri). [1, 3]
Kui selliste mõistatuste juures saab näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited. 1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi nutitab, allapidi juuritab (kartul); edaspidi tagurpidi: Edasipidi künnab, tagasipidi äestab (kana); peal(t) sees(t); sisse välja jts.: Päält sille, sisest karvane (kasukas); Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (sibul); eest ~ otsast (keskelt) tagant: Eest kui ora, keskelt
Ta lonkas viimastel sammudel nii raskesti, et näis, nagu lüheneks tal astudes kord parem, kord pahem jalg, sealjuures oigas ning ähkis ta südantlõhestavalt. Härra ette astudes pani ta käed risti, kummardus maani, lõngutas pea rinnale ja hakkas liigutava nutuhäälega kaebama: «Härral on hea naerda, härra on härra ja võib oma sulasega teha mis tahab. Aga mind on härra teenistuses teotatud ja poolsurnuks pekstud.» Nüüd hakkas kupja keskpaik suure oherdi taoliselt keerlema, «Kes sind nõnda nuhtles, vaene talleke?» naeris Oodo. «Metsa Jaanus.» «Kes?» «Metsa Jaanus. Ja vana Tambet, tema isa. Peksid minu vaeseomaks ja sõimasid härrat. Ooooh! » Noore lossihärra siiani lahkele näole kogunes tume pilv. «Mis sa lõrised?» küsis ta järsku. «Nemad sõimasid mind? Mind?» «Sõimasid ja teotasid, et hirmus kuulata. Ja peksid mind. Oo-ooh!» «Sul pole aru peas. Mispärast . . . kuidas nad julgesid?»
annaabi.ee 
