järelromantilises, epigoonlikus laadis. Liiv kirjutanud ka näidendeid («Uus minister») ja tunnetas ümbritsevat maailma väga sügavalt. Tema lasteraamatuid («Ennemuistsed jutud Reinuvader luuletused on lakoonilised, rahvalaulusarnased, Rebasest»). E. Särgava kõige teravam ja väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene. Kitzberg August (1855 luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik
Ta vaadand toa laele ja näind, kuda kaks meest koti suu vasta päeva lahti hoidnud, siis ruttu kinni pand ja laest tuppa viind ning tahtnud sedaviisi tuppa valgust viia. Ehk nad küll mitu korda seda teind, jäänd tuba siiski pimedaks. Mees mõteld iseenesest: need on ka ühed narrid, kel õiged aru peas ei ole, läind aga ise edasi. Kui ta jälle natuke maad oli kõndind, näinud ta uue ime: seal kasvand köögi katusel üks rohutukk, karjapoiss sidund lehmale pika oheliku sarvi, läind ise katusele ja tahtnud lehma ka katusele viia rohtu ära sööma, aga kõik vaev asjat/a/. Sealt läind mees jälle edasi. Ta läind ühte peresse sisse, kus peremees pojale uued saapad toond. Poiss pand saapad ahju ääre maha ja läind ise ahju peale, hüpand sealt saabaste peale, et sedaviisi saapaid jalga saada, aga kõik asjata. Ta seadnud saapad otsekohe ja hüpand jälle, kuni jalad veriseks, aga siiski asjata.
ajalugu, toonud esile uusi ja olulisi ainevaldkondi, virgutanud ja mõjutanud lugejaid. Ernst Peterson-Särgava (1868-1958) Vändrast, töötas sääl kooliõpetajana, puutudes tihedalt kokku maa- ja alevirahva eluprobleemidega, loometee suund kohe realismile. Loomingu kõrgaeg 1898-1905 ,,Paised" (I 1899) : ,,Ühe härja elulugu", ,,Marjad silmas" (II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset
NIKOLAI Miks teid nii vähe on? NAINE Ole vait, ära õienda. Sinu pärast on kõik mehed metsas. NIKOLAI Miks teil, eided, need kaltsud peas on, ega me pole mingid moslemid. MEES Kirikus peab ikka naisel müts peas olema. NIKOLAI See pole kirik, see on rahvamaja MEES Kuradi rahvamaja? NIKOLAI Rääkige pisult viisakamalt, seltsimees vanamees. MEES Minu onu oli siin pastor, aga sm Lumi torkas talle põleva küünla perse, päris hea pull oli. NAINE Muide, meie pull pani täna oheliku otsast lahti ja Miralda puuriida kallale. LUMI Rahu, rahu, rahu. 21 MEES Ei ole mingit rahu. TEINE MEES Sina, kurat, tuled mulle ütlema rahu, koli välja mu majast, vana sitt! NIKOLAI tulistab Vait! Rahu, vanamees, su tütar on väga rahul sellega, mis hõrgutisi me talle pakume. MEES Mida sa pakud? NIKOLAI Tahad teada? Ähvardab relvaga Kuul tuleb juurde ja takistab. NIKOLAI Miks, Kuul? KUUL
Nad leidsid Oodo minestanult maas lamamas. Tarapita lakkus hingetu isanda silmi. Jaanus kummardus elutu junkru keha üle, rebis ta riided eest lahti, surus kõrva südamekoha vastu ja ütles püsti tõustes: «Ta pole muud kui minestanud -- vist peapõrutuse pärast.» «Aga ta ärkab jälle ellu ja saab pea terveks?» hädaldas Emmi. «Kui ta ärkab, pole tal vist enam kondivalugi. Aga nüüd peame ta Prohveti-Pardi juurde kand-ma. Istu sina jälle hobuse selga ja võta minu mära oheliku otsa. Ma võtan Oodo selga. Küll me ta ellu äratame.» Siis tõstis ta hingetu keha maast ja hakkas vahvasti edasi sammuma, Emmi, märad ja ,Tarapita tema kannul. Ta oli kõikide usalduse võitnud. V Vana eremiit, keda rahvas Prohveti-Pärdiks kutsus -- tema päris nimi oli Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau -- istus oma koopa suu ees madalal puupingil, toetas selga vastu mäeseina ning hoidis käed ristis põlve ümber. Tema vanad, 31
annaabi.ee 
