Eduard von Toll Sündinud Saaremaal 7.detsembril 1904. 1939.aastal lahkus koos teiste balti-sakslastega Eestist. Saksamaal Holtlandis sai temast tunnustatud looduskaitsetegelane ja linnuvaatluste korraldaja. 1987.aastal avaldas Eduard von Toll oma kulu ja kirjadega printeritrükis raamatu Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
The necessity to improve the defence of the castle was due to the invention and usage of firearms. The old parts of the walls have been preserved in the new earthwork and bastions even today. In the middle of the XV century the wall was made higher and cannon towers were built. The most powerful was the Cannon Tower on the Northern Bastion from about 1470, restored in 1971-72. In 1559 Bishop Johannes V Münchhausen sold his property in Saaremaa (Oesel) and Kurland to the Danes. The Danes modernized the defence systems of the castle. The work began in about 1600 and lasted till 1640. Using the old belt of walls, they erected a mighty system of earthwork with bastions and encircled it with a 30 m wide moat, filled with seawater. On the ground of Brömsebro peace treaty in 1645 Sweden took possession of Saaremaa. On September 15, 1710 the Swedish garrison, ravished by the plague, surrendered to the Russian army with no resistance.
Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin
foreign (mainly German) origin. · On St. George's Night (April 23) 1343, Estonians in Harria started a large uprising. They renounced Christianity, and killed mercilessly everybody with German ancestry · Insurgents elected their own leaders who were called "kings" in German chronicles. · On May 14th, the leaderless insurgents of Harria lost the battle of Kanavere against the Order troops. · The rebellion on the island of Oesel lasted two years Estonian Declaration of Independence · Estonian Declaration of Independence, also known as the Manifesto to the Peoples of Estonia is the founding act of the Republic of Estonia from 1918. It is celebrated on 24 February, the National Day or Independence Day of Estonia. · The declaration was drafted by the Salvation Committee of the Estonian National Council, Maapäev, and approved by the elders of the Maapäev
98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö
Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobia ja Kandava foogtkonnad. Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel- Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus
annaabi.ee 
