Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool
Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame. 5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19.sajandi teist poolt
madala rasvasisaldusega ja kiudaineterikas toit. 25 LISAD. Näidismenüü: Hommikusöök Kaerahelbepuder vaarikate ja mandlitega Kodujuustu-ansoovise võileivakate täisterarukkileival Piim Pirn Oode: (soovi korral 1 kuni 2 oodet) Smuutid Köögiviljadipp Lõunasöök Pikkpoiss ubadega, keedetud kartul, kapsa-porgandisalat Odrajahuvaht Õhtusöök Lõhesupp Karask seemnetega Veresuhkru tasakaalustamine glükeemilist koormust (GK) arvestava tervisliku toitumisega. Veresuhkru tasakaalustamine 1.Tarbitav toit peab olema kiudaineterikas 2.Tarbida tuleb taimseid rasvu 3.Joo piisavalt vett 4.Liigu piisavalt 5.Tuvasta varjatud toidutalumatus 6. Tarbi õigeid toidulisandeid (kalaõli, kroom, mangaan, magneesium, D-vit ja B-rühma vit)
000 0.000 0.000 0.000 11 margariin kg 0.005 0.005 0.010 0.010 12 suhkur kg 0.003 0.003 0.005 0.005 13 nisujahu kg 0.008 0.008 0.016 0.016 margariin (vormi 14 määrimiseks) kg 0.001 0.001 0.002 0.002 Kokku: 0.104 0.208 TOIDU NIMETUS Odrajahuvaht portsjoni portsjoneid valmistatavaid kaal 150//100/50 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto x bruto x neto 1 Külmutatud marjasegu kg 0.050 0.05 0.100 0.100 2 Vesi l 0.150 0.15 0.300 0.300 3 suhkur kg 0.030 0.03 0.060 0.060
annaabi.ee 
