kaudne suhe. Keeles võime luua mõiste "valge", kuid see ei väljenda midagi, sest tegelikkuses on olemas valged üksikesemed, aga mitte valge kui niisugune. Ka näiteks mõiste "inimene" eksisteerib ainult keeles, reaalsuses on Sokrates, Platon, Aristoteles jt üksikisikud. Esemed on ürgsed, üldmõisted on tekkinud alles pärast neid (universalia post res). Nominalismi teooriat pooldas William Ockham (u 1285-1349). Ta on sündinud Occami (Ockhami) külas umbes 1285 (erinevad autorid pakuvad daatumeid 1280 ja 1289 vahel) aastal. William astus frantsiskaani ordusse juba enne õpingute alustamist Oxfordis ja seejärel Pariisis. On põhjust uskuda, et Pariisis oli ta Duns Scotuse õpilane ja kindlasti oli kaasfrantsiskaanil talle tugev mõju. Naasnud Oxfordi, asus ta õpinguid lõpetama, kuid tal ei õnnestunud magistrikraadi (doktorikraad ehk õpetamislitsentsi). Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler,
Kuulsaim autor on kahtlemata katoliikliku teoloogia alustala Aquino Thomas, kes vaatamata hulgale ratsionaalsetele jumalatõestustele printsiibil, et miski ei saaks olla olemas, kui poleks alguspunkti, kirjutas otseselt loogikast siiski ainult kaks vähetähtsat teost. Keskaegse loogika hiilgeajaks loetakse 14. sajandi esimest poolt ja keskusteks Oxfordi ning Pariisi Ülikooli. Esimeses kirjutas William Ockhamist (1285-1347), tuntud kui``Ockhami habemenoa'' printsiibi autor, mõjuka Summa logicae. Samuti Oxfordiga seotud Walter Burley teos De puritate artis logicae oli Ockhami suhtes ülikriitiliselt meelestatud. Mõjukaim selleagne Pariisi loogik oli Jean Buridan. 2.3 Loogika pärast Renessanssi: 16. sajandist 19. sajandi keskpaigani Renessans tähendas loogika jaoks lahtiütlemist keskaegsest, otse Aristoteleselt lähtuvast skolastilisest loogikast. Hakkas sündima uus, matemaatikaga sidet leidev sümboolne loogika
tuletada norme (kuidas asjad peaksid olema), sest mitte-hinnangulistest eeldustest ei saa tuletada hinnangulist otsustust. Ehk ükski loogiline sild ei ületa fakti ja väärtuse lõhet. Selline järeldus on Hume'i järgi loogiliselt vigane. Järelikult ei saaks "õiget" ega "väära" ratsionaalselt põhjendada. Järelikult, mistahes katsed tuletada olevast olgu selleks inimolemise looduslikud tingimused 5 Hume'i giljotiini nimetuse analoogiks näib olevat Ockhami habemenuga: "ärgu paljundatagu entiteete ilma tarviduseta", ehk seletuse lihtsuse printsiip: keerukamad kontseptsioonid tuleb elimineerida ning fenomeni seletavatest võrdväärsetest teooriatest tuleb eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation).
Ta on nende suhtes kriitiline, kui neid käsitleda fundamentaalsete ja taandumatutena. 2. Võimaldab mõista vaimset põhjuslikkust. Vaimuseisundite põhjuslik vastasmõju ajuseisunditega saab olla võimalik vaid siis, kuivaimuseisundid on füüsilised seisundid. Kui vaimuseisundid oleksid midagi ontoloogiliselt eraldiseisvat, siis esineks alatasa põhjuslikult ülemääratus, kuid see pole usutav. 3. Ontoloogilise lihtsuse kaalutlused(Ockhami habemenuga). Väheneb eri liiki entiteetide arv. Lisaks c- kiudude ärritusele pole maailmas veel valusid. Leibnizi seadus. Leibniz: kaks eristuvat asja ei saa olla teineteisega täpselt sarnased. Ei leidu kaks eri objekti, mis oleksid täpselt samade omadustega. Identsete eristamatute printsiip: mistahes objektide x ja y kohta kehtib, et kui x ja y on identsed, siis on x’l ja x’l samad omadused. Eristamatute identsuse printsiip:
annaabi.ee 
