tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel meritähtedel ja muudel mereolenditel ei pruugi nii hästi minna.
arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk). Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained.
pg TEQ/kg kehakaalu kohta. Poolestusajaga 8 aastat viib see mõõdetud sisaldustele ~ 30 ppt TEQ keha rasvkoes. 23. Mükotoksiinid: aflatoksiinid, ohratoksiinid. Siia kuuluvad rohkem kui 250 erinevat detekteeritud toksiini, mida teatud tingimustes produtseerivad ligikaudu 120 erinevat seent või hallitusseent. Paljude korral pole nende mõjusid täpsemalt uuritud. Levinuimad mükotoksiinid pärinevad perekonna Aspergillus liikidest A. flavus, A. parasiticus, A. nomius (aflatoksiinid), A. ochraceus või A. melles (ohra-toksiinid), A. versicolor või A. nidulans (sterigmatotsüstiin) ning perekonna Fusarium liikidest F. graminearum (zearalenoon e. fusariotoksiin F2), F. oxysporum või F. tricinctum (fusariotoksiin T2) ning F. roseum (vomitoksiin). Aflatoksiinid on sarnaste struktuuridega kondenseeritud dihüdrofuraani domääni sisaldavad kumariinide derivaadid. Nelja põhilist aflatoksiini B1, B2, G1 ja G2 , (tähed B (blue=sinine) ja G
88 Torulopsis Cladosporium 0.87 Staphylococcus aureus Torulaspora Paecilomyces 0.86 Listeria monocyt. 0.83 Penicillium 0.80 Asp. ochraceus 0.80 Halophilic bacteria 0.75 Asp. glaucus 0.72 Chrysosporium fastidum 0.70 Zygosaccharomyces rouxii Monascus bisporus 0.60 The aw of the material has to be decreased rial
annaabi.ee 
