........................................... 2 RT 1 jala pöid ............................................. INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oim TEMPUS oimud TEMPORA kael COLLUM päriskael COLLUM kuklatagune NUCHA kere TRUNCUS rind PECTUS kõht ABDOMEN (kube INGUEN) selg DORSUM nimme LUMBUS (tuhar CLUNIS) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS
........................................... jala pöid ............................................. 2 RT 1 INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA kael COLLUM päriskael COLLUM kuklatagune NUCHA kere TRUNCUS rind PECTUS kõht ABDOMEN (kube INGUEN) selg DORSUM nimme LUMBUS (tuhar CLUNIS)
kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS
kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS
Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk – gena; Ülalõug – mantibula; alalõug – maxilla; tundel – antennae; liitsilm; lihtsilm – ocellus. Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik (pro-, meso- ja metathorax). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes), kesk- ja tagarindmikule ka tiivad (alae). Tagakeha koosnes algselt 11 lülist, kuid evolutsiooni käigus on nende arv vähenenud, mõnel
1. KIRJUTAGE EESTIKEELNE VASTE: PROXIMALIS- LÄHIMINE ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT Külgmine- LATERAL 3. Tasapind, mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on- MEDIAANTASAND (KESKPIDINE) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad. keeles- DISTALIS 4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)-
annaabi.ee 
