MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant IV KLASS TUNNUS: sonorandid – l,r,m,n Bairan INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+sonorant Bar MINEVIKU AINSUS: a+sonorant Bērum MINEVIKU MITMUS: ē+sonorant Baurans MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant V KLASS TUNNUS: obstruendid – k,p,t,g,b,d Mitan INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+obstruent Mat MINEVIKU AINSUS: a+obstruent Mētum MINEVIKU MITMUS: ø+obstruent Mitans MINEVIKU KESKSÕNA: - VI KLASS TUNNUS: kvalitatiivne/kvantitatiivne ablaut Faran INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): - Fōr MINEVIKU AINSUS: pikenenudō Fōrum MINEVIKU MITMUS: pikenenud ō Farans MINEVIKU KESKSÕNA: -
neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia! wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen
Clip-clop, clitter-clatter, obladi oblada fewer initial consonants – more initial consonants • long and strong, by hook or by crook • ähkis ja puhkis Fewer final consonants – more final consonants • odds and ends, safe and sound • õde ja vend, a less obstruent initial consonant – a more obstruent luu ja nahk initial consonant Hierarchy of obstruency glides – liquids – a more obstruent single final consonant – a less obstruent nasals- spirants – stops single final consonant Wear and tear, willy-nilly kith and kin, push and pull 47. Phrasal verbs
o Adults precede non-adults father and son; men, women, and children o Males precede females man and woman, Adam and Eve, brother and sister Short-long principle – monosyllable or polysyllable always comes first o bits and pieces Short monophtong – long vowel/diphtong o Trick or treat, stress and strain Fewer initial consonants – more initial consonants o long and strong, Less obstruent initial consonant – more obstruent initial consonant o Willy nilly, wear and tear Higher vowel – lower vowel o Zig-zag, click-clack, tick-tock, obladi-oblada Fewer final consonants – more final consonants o Odds and ends, safe and sound, More obstruent single final consonant – less obstruent single final consonant o Kith and kin, thick and thin, push and pull 49. Phrasal verbs
millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas d või t. neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud. tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi) - Tugevate tegusõnade liigitus (7 pöördkonda ehk klassi). Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i a ø ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus). umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on
keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse, kuid neid on fonol.-lt käsitletud ka sama foneemi nõrga ja tugeva allofoonina, mille vastu räägib minimaalpaaride olemasolu: varss-farss. - Palataliseeritud foneemidel /, , , / puuduvad kirjas neile vastavad tähed. Seda, et tegemist on foneemidega, näitavad minimaalpaarid: kott-kot, palk-pak jt. Palataliseeritud konsonandid esinevad sõna sees ja lõpus, alguses mitte. Foneemide üldtunnused: [konsonant], [obstruent], [nasaal]. Vokaalfoneemide fonoloogilised tunnused (distinktiivtunnused): [kõrge], [madal], [tagapoolne], [labiaalne] (ümar). Kaks eesti keele liiasusreeglit: 1) eesti keeles ei ole labiaalseid madalaid vokaale: [-konsonant +madal]-> [-labiaalne] 2) eesti keeles ei ole illabiaalseid kõrgeid tagavokaale: [-konsonant +kõrge +taga]- >[+labiaalne]. Konsonantfoneemide olulisemad fonoloogilised tunnused: [koronaalsus] keelelabaga moodustatav, [anterioorsus] e
annaabi.ee 
